SOS aknalaud

Läksin eile linna loengule. Kappasime parajasti neljandale korrusele kui ühel trepimademel panin täiega pidurit...UHH! Ilmselt olid nad kõik erinevatel aegadel asutusele kingitud kuukingad. Kõik väärkoheldud 10 invaliidi kes seal vaikselt surid. Pandud uhketesse keraamilistesse pottidesse, jaksamata kasvatada uut lehte ja mitte iialgi ümber istutatud kängumas omaenda kuivanud õhujuurte kassikangasse. Ühel oli õievars kahe prognoositava kellukaga. Ptüi, ma ei saanud terve loengu vältel seda närust pilti eest.
Et kui teil on kuuking, mis pole peale kinkimist kordagi ümber istutatud, siis tehke oma lillele teene - ta on tänulik ja hakkab kohe õievart kasvatama.
Selleks on vaja tuua poest Keikkila (Eesti oma on odavam, kuid liiga turbapudine ja tuleb läbi sõeluda, kui ei sõelu, läheb juur märjas turbas mädanema) orhideesubstraati (läbi koti tundub kogu wärk tükiline olevat), mis koosnebki peamiselt männikoorest, kookoskiust jms. Sinna võib kodus juurde lisada shampa või veinipudelite purustatud korke (ainult korgipuust tehtuid), peoga kergkruusa või penoplastitükke, söetükikesi kaminast vastavalt fantaasiale, kogused ei ole üheski retseptis. Ikka peoga, eriti kergkruusa. Aga kui ei viitsi, siis pole vaja. Peenikese turbapuru võiks välja jätta, kuukinga kooresegust peab õhk läbi käima, niiske turbapudi ajab mädanema.
Tõstetagu kuuking oma pisiubrikust ettevaatlikult välja ja soputatagu vanast kõdumullast puhtaks. Kui juurte all on samblatutt, siis õngitsetagu see sealt välja - põhiline kurjajuur, mis taime ka vahel mädanema ajab. Seda pole enam vaja, teie lill on nüüd hea inimese hoole all. Need samblatutid pannakse müügitaimedele kaasa, et väike pott väga läbi ei kuivaks. Lõigatagu kõdunenud juured teravate kääridega ära. Lõikekoht tupsutatagu (desinfitseerimine)söepuru või kaneeliga ja pandagu vähemalt 15 cm-se diameetriga potti, uus istutussegu loomulikult ka, suuremal lillel võib poti diameeter olla 20cm või suuremgi. Suuremas potis ei kuiva koorepuru nii kergesti läbi ja  lill on õnnelik. Nüüd peaks potti ujutama. Paariks minutiks kaelani vette, aga mitte nii, et kuukinga lehekaenlasse või lehtedele vett satub. Kui see peaks siiski juhtuma, siis kuivatatagu salvrätikuga hoolikalt. Järgmine kastmine toimetatagu ALLES SIIS kui läbipaistva poti siseseinal ei ole enam sinna kondenseerunud "veehärmatist" näha. (Tavaliselt siis umbes nädala või pooleteise pärast uus kastmine. Talvel võib vabalt kasta pealt, hoolikalt vältides vee sattumist lehtedele. Kuuma ja kuiva suvega siis võiks ujutada, aga mitte kunagi üle 5 minuti.)
Kuukinga pott peaks asetsema laiemas anumas (õhu juurdepääs) kus on kivid ja vesi. Pott toetugu kividele, põhja kaudu saab taim siis anumast ja kividelt auruvat niiskust. Võib olla ka tavaline ümbrispott, kuid kivid põhjas, millele toetub pott. Otseselt veega juured kokku puutuda ei tohi, lähevad mädanema. Kuuking tahab valgust, aga see ei tohi olla otsene päike. Kui teil on ennast hästi tundev Aafrika kannike, siis samas valguses tunneb ennast hästi ka kuuking. Otsene päike on OUT!
Kui kuuking on uues mullasegus (mullaga on sel vähe pistmist, aga ok) juba kuu aega olnud ja kodunenud, siis võib väetada. Vedelväetist lisatagu kastmisveele täpselt mõõtes. Selles vees võiks siis ujutada 2-3 minutit.
Väetist üle doseerida ei tohi, pigem vähem kui rohkem.
Kuukingad on ülimalt lollikindlad ja igal aastal kaunilt õitsevad aknalaualilled, KUI neid ei kasteta üle, KUI neid ei jäeta aastateks oma müügipotti känguma, KUI mõne uue taimega ei tule poest taimekahjureid, KUI neil ei lasta liguneda "jalgupidi vees". Vaata oma kuukingale otsa ja tee see tükk ära. Usu, ta on sulle tänulik.:)