Lumega taevaste poolt sel talvel kitsi pole oldud. Paar korda nädalas visatakse teist lausa kotiga alla. Külma antakse püsivalt viis kuni seitse kraadi. Päikest näeb harva. Täna nagu oleks. Või ei ole ka. Elurütm on muutunud ülimalt tubaseks. Tõin eile poest veel kaks plastikkasti pliidiklotside ladustamiseks. Jube hää on tuld üles võtta kui puu toas ette kuivatatud ja purukuiv. Riidast tuues on nad tsipake niisked.
Kuna täna on natuke heledam ilm, siis võtsin orhideede uputamise ette. 10 gr. vedelväetist viie liitri leige vee kohta ja läks lahti. Kõigepealt suuremad potid kaelani väetisevette ja pärast väiksemad. Oli ka mitu sellist kelle juured mööda poti sisepinda ruumipuuduses ringikese roomanud. Need said suurema poti. Paistab, et ka talvel oleks vaja vähemalt kord kuus uputada. Ja kuna enamusel on õiepungad, siis loomulikult väetisevees. See pealtkastmine on niisuke "abiks ikka", aga paistab, et ta ei ole ikka nii põhjalik. Mingi kiire asjatamine see igatahes ei olnud ja eks neid ole üksjagu ka. Kulus kaks tundi. Kohtasin siin ja seal veepuudust kannatanud juuri. Nojah, eks minagi õpin...alles neljas orhideetalv, kui seda päris esimest Roosat Pantrit ka arvestada. Teistega siis teist talve.
Aga et kas mul on siis nüüd lillelaud täis või? Mis te nüüd, orhideesid ei ole kunagi liiga palju.:) Selle koha pealt on mul juba ammu korralik plõks ära käinud.
Nüüd tunnike veel lõimede kallal nakitsemist ja siis jõe äärde rehepappi tegema.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment