Õues on endiselt jätkuvalt lumi, miinus kolm jne, aga helipilt ja valgus detsembrist totaalselt erinevad. Läbi pilvise taeva kumab õndsat pärlmutrist heledust ja tihased huikavad võsas nagu kõrid võtavad. Rähn laseb taustaks torr ja torr. Tõin väljast puid tuppa tahenema ja nautisin asja käigus toda päiksetervituslaulu. Kuigi päike on pilve taga, tervitavad nad teda ikka, sest nüüd on juba mõtet. See sidin-sädin kestab heal juhul tunnikese peale valgeks minemist, siis hakkab orkester ükshaaval vaiki jääma.
Metsa lähedus on mõnus.:)
Sunday, February 3, 2013
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Kevade poole edenemine on mõnus. Ma naudin seda lisatunnikest, mis viimasel ajal tekkinud on, ikka täielikult, eriti nädalavahetusel.
ReplyDelete