On ilus

On ilus ärgata laupäeval pehme põsepai peale (kirjanduslik ilustus, tegelikult hüpati kitse, ei ole kombeid sel kassil, ei ole)...on tõepoolest väga ilus pimedas elutoas esimese aistinguna tunda võõrapäraseid lillelõhnu ja talveaiale lähemale minnes võib eristada kahte tugevamat aroomi. Üks on presidendikäpp (cambria) ja teine Dendrobium Kingianum `Berry Oda`, tasakesi lõhnavad ka pisike nimetu cambria ja Dendrobium Nobile, aga neile peab hästi lähedale minema, et lõhna tunda.
Koperdame koos Köhaga kööki ja ma uputan ta julmalt kohvisse. Ees on kaks vaba päeva. Kevadeni on kuu aega, missa hing veel tahad.:)
Eilne koolitus oli nõrk. Asutusse on ostetud hiiglaslik haldusprogramm, mida jagab vaid ÜKS inimene ja see inimene ei ole lektori tüüpi. Imetlesin mõttes haldusprogrammi müünud müügimeest, kes pidi olema geenius, et teha kliendile selgeks, et tolle jaoks on see...hmh, asi... eluvajalik. Võõra loogikaga kohati eestikeelne (tundmatud IT-uudissõnad, mis vajavad omakorda tõlget), kohati inglisekeelne ja väga keeruliste nurgataguste käskude-klauslite-knihvide ülemlaul. Meie osakond ei ole ainus kes programmi eemalt kerge õudusega põrnitseb, juba aasta on läinud ja keegi veel ei kasuta. Tundsin eile end veidi umbes nagu kromanjoonlane kellele püütakse hiina keeles AutoCadi õpetada. Ohjah. Väljakutsed, väljakutsed...
Aga muidu on ilus. Viimaks ometi saan täna ka kevadkülvi ära teha. Eelmisel nädalavahetusel selgus, et puhast liiva ei ole kodus terakestki, sest trepil asuvasse liivakasti oldi tõhku pandud. Ega midagi väga palju ei olegi - karuhein (huvitav, kas saan ta kasvama?), basiilik, tundmatut päritolu siilkübar ja lumivalge õlelill. Jah, tuleb nii välja küll, et iga suvi teen ikka mõne kummarduse ka suvikute suunas.:)