Sellal kui poliitikud muudkui selgitavad kellel pikem, läheb karavan ikka edasi...
Taevaluud on õhtuks laotuse pilvedest priiks pühkinud ja homseks lubatakse täispäikest.
Ja üldse...et järgmine nädal tuleb viis kraadi sooja...mesinikud loodavad puhastuslendu. Kuram, aga see on ju kevad! :):):)
Esialgu veel peale selle õhtuse õrnsinise ja klaari taeva (mida on ka niisama hea vaadata) midagi muud toimunud ei ole, aga lootused homsele väga ilusale päevale on suured. Lihtsalt tahaks vedeleda päikselaigus ja mitte midagi teha. Sigapõhjalikult.:)
Täna tegin muinasjutukirju vaibaga algust. Hakatus tuli mõnevõrra kreisi, aga üldmuljet kangaspuude vahelt ju veel ei saa. Kannatust, kannatust...
Ämblikõieline vürtsilõhnaline cambria kasvatab õievart, kuid see pole enam mingi uudis. Pigem oli täna rõõm tõdeda, et nüüd on kõigil kuukingadel õiealged olemas. Minu suureks üllatuseks on heledatverd leherosetil punaka tooniga õievarre ots ja see viitab värvilisele õiele. Lehtede järgi pidasin teda valgeks. Valgete õievars on puhas roheline, lehed ka. Värvilistel viskab nii lehtedele kui õievarrele punakat tooni. Niisiis, oodata on neli täiesti nägemata õievärvi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment