Nihe

Päike on ka talve selgroo murdmise osas õigluse jalule seadnud. Kolm päeva kuuma päikest on teeservade hangevallid muutnud poriseks pitsiks, hommikul tööle sõites aimub taevaservas juba hommiku tulekut ja valgus vääristab kogu päevaplaani ümber. Paaripäevane ööpakane on vaibunud mahedaks miinus kuueks ja aina rohkem kisub aia poole vaatama. Pilguga välja mõõdetud talvise lumekupu kasvukoht on masendava lumekuhja all. Kangesti tahaks ju teada, millal  ta tärkab, eelmine kevad sai maha magatud, õied olid otse lume all juba täitsa valmis.
Lähen vist täna ja kaevan veidi. Õige natukene.
Tööl puhkes vana veterankuuking. Tema on juba ligi viis talve meil elanud. Mille poolest erineb vana kuuking noorematest? Tavaliselt on neil ikka 6-8 lehte. Vaba kuukinga lehed on väga paksud ja suured, potis palju juuri ja õitsemine on muutunud maniakaalseks. Veidi ainult väetada ja muudkui tuleb.
Täna on juba natuke vähem päikest. Ennustajad ennustavad, et Veerpalu mõistetakse õigeks ja et kevad tuleb pikk, külm ja vihmane.
Sel aastal võtan puhkuse maikuus.
Põhirõhk on eesõue korrastamisele. Seal peab kõik juuniks olema vinks-vonks. Uus istutusala alpitaimedele, jupike kuivmüürikatsetust, ning sillutise uuesti ladumine. Tagaaias tuleb võimalikult mitmes kohas palkidest peenrapiirdeid. Printsessi aias tuleks ette võtta paraadpeenar ukse ees. Alates sellest, et sinna tuua uus muld ja uued taimed. Roosi ja liiliapeenrasse prussidest piirded, siis on rohimist vähem ja jääb sinna soputatud kõdusõnnik ka ometi paremini pidama.