Augustine

Korralikku, kogu pinnast läbiniisutavat vihma pole peale põuakuud veel tulnud kuid hädapärast kastab aia kenasti ära. Iga päev piserdatakse taevast pilveservakese jagu või rohkemgi ja kurta pole põhjust. Ka maailm on hakanud lõputust leitsakust jahtuma, reedel koju sõites näitas autokraadiklaas kõigest pluss 22...mitte, et mul sooja vastu midagi oleks.:)
Siilkübarad, floksid ja sügisheleeniumid on teatepulga üle võtnud. Päevaliiliatest õitsevad täies ilus Chicago Sunrise ja Skinwalker. Nemad on juba vanemad puhmikud ja jaksavad palju. Liiliatest on hiliseimad varjuliste kohtade istutused ja lilium speciosum `Ushida`.
Laiguline floks lõpetab, Krasnaja Shapotska ja Helmi Puur alustavad. Tenoril läks tänavu kehvasti ning ta sai tolle nn floksivarre nõrkustõve, mis see iganes ka poleks (varred moonduvad ja lamanduvad). Tema jaoks oli liiga palju vihma sel kevadsuvel.
Niiske suvealgus ja kuum juuli on äraütlemata turgutavalt mõjunud siilkübaratele. Omakasvatatud seemikud moodustavad jõulise tihniku, mis ulatub rinnuni ning sordid näevad samuti säravad ja elurõõmsad välja. Kõik näitavad õisi.
Aia olemus hakkab vaikselt paika loksuma. Täiesti uus liik on sel suvel juurde tulnud mägisibulad, kes pole veel mahagi istutatud ja kosuvad kastides. Osad neist saavutavad suureks sirgudes taldriku läbimõõdu ja sellepärast olen ma ruumi broneerimisel ettevaatlik. Ei mingeid juhuoste enne kui sibulad maha pandud. Ei, nendesse ümbrikesse, millega nad siia saabusid, ei mahuks nad enam mingil juhul.:)
Aga nüüd asjast.
Kuna on parajasti Nurga Puukooli Aianduspäevade nädalavahetus, siis kuidas oleks saanud sinna minemata jätta? Ega saanudki.:) Startisime mõistlikul kellaajal ja jõudsime umbes esimeseks "kastmispausiks" kohale. Nii tore oli näha tuttavaid nägusid:)...sai kahe vihma vahel ikka üsna mitu tere öelda. Kui varem võis nagu suhteliselt rahulikult väljapanekute vahel seerida ning Tiil ei olnud mingit probleemi minu lahtikangutamisel kõrreliste leti juurest, siis Kiskjasiili ostukorvi silmitsemine võttis esimest korda silma tõsiselt kilama. Näsiniined, minu arm!:) Ja mägisibul, kes oli hoopis kukehari...
Aga mis teha, paadunud aednikul on aed augusti keskpaigaks ikka hullult täis ja kuna näsiniin ka otsas oli, siis ostsin ainult ühe paruklehise tarna `Frosted Curls` ja Järvselja letilt väga ilusa hosta `Morning Light` ning piirdusin väljapanekute silmitsemisega. Üks võilillekollane ämblikõieline päevaliilia hakkas ka silma, aga las jääda midagi ka järgmisteks suvedeks.
Kui alguses olid plaanid roosilised, et mindagu aga arboreetrumi aedadesse jalutama jne, siis vihm pani asja paika. Iga natukese aja tagant sadas ja lõpuks lausa ladises. No mis sa vihmaga ikka...
Edasi sõitsime läbi tiheda saju Neljandiku juurde külla, sest teiste aiad on aedniku jaoks väga huvitavad. Noor aed, sihiteadlik ja läbimõeldud algus. Hea maitsega rajatud istutusalad, megauhke õuemajake... Mina oma alpikiiksuga muidugi kaesin, et missugused head looduslikud eelised terrassikujuliste alpimättaaedade rajamisel...ja kui palju vaba ruumi!:) Ohjah.
Suure retrofännina imetlesin kuidas Neljandiku kodus oli vana puumaja hing uueks saanud ja kaunilt esile tõstetud. Raamaturiiulite sisu oli ka megahuvitav, eriti see kõige kulunumate raamatutega, aga mul lihtsalt ei sobinud...
Kui aed järjekordselt kastetud sai, saabus koos päiksega Aidi ja Aalujate afterparty võis alata. Traditsiooniline taimevahetus, siis aiavaatamine ja lõunalaud. Lõhe, koogid, kohv ja juttu jätkus kauemaks...
Kodumaastikel avas õied `Digital Globe`, õrn oranž, mis roosast läbi kumab - üks kaunimaid LA-sid.

Teine hiline on öötume `Night Flyer`

Ja augustisse jääb ka lilium speciosum `Ushida` õitsemine.

Siilkübaraid pole palju, aga nad on sel suvel terved ja kaunid. Kristiine Aiandi kärepunane seemik.

`Secret Lust`

`Milkshake`

`Green Envy`esimene õis

Roosade seemikute padrik, mis ulatab rinnuni.

Eve aia merevaigukarva `Flame Thrower` näitab esimest õit.

`Primadonna White`i` ma ei pidlistanudki, sest teod olid õielehed hullusti nahka pannud. Oma "ruutmeetril" ringi  kõndides hakkas silma üks nurgake, kus täitsa kogemata on tekkinud täiuslik kooslus. Aia kõige kuivem koht, kus on end laiali laotanud võnk-pärgenelas, akakapsad ja sile oganupp `Purpurea`.

Tõrvikliilia, kes elas talve ja koledad vihmad üle ning näitab esimest õit.

Püsik-lobeelia elab teiste vahel oma salaelu, talvitus kenasti ja saab hakkama. Nüüd on aeg õitsema hakata. 

See on see taim, kellest ma Lumeroosile rääkisin, harfiõis. Nüüd juba ära õitsenud, seemned ka valminud. Ise endiselt ilus ja talvitub meil kenasti.

Kaks uut taime: Paruktarn `Frosted Curls`...

...ja hosta `Morning Light`