Läbi- või ülevaateline.

Minu aia jaoks tiksub kuues suvi. Olukorrast riigis:
Talv.
Kui lumi ära juhtub sulama või pole õieti maha sadanudki, siis on ka talv aedniku jaoks huvitav. Saab rohida, kasvamatükkivaid hostasid mullata ja õitsevat sarvkannikest imetleda. Selline oli näiteks viimane talv. Tavaliselt on aed talvel lume all ja kogu huvi on suunatud taimekataloogidele. On aega ka oma taimenimekirja korrastamiseks, sest suvel läheb asi ikka väga käest ära.
Varakevad.
Aed ei ole kunagi nii korras kui varakevadel. Maa on mõnes kohas juba sulanud ja aednik saab üle hulga aja küüned mulda lüüa. Küll on see hää!:) Peenardelt riibutakse viimnegi talvine saast ja umbrohulible. Krookuste, näsiniinede, lumekuppude ja lumikellukeste ajastu. Kõik mis õitseb on tohutu väärtusega.
Kevad.
Tulbid, nartsissid, priimulad, sinililled. Metsikud ümberistutused, uute peenarde rajamine või vanade renoveerimine. Aed on väga korras.
Hiliskevad.
Kullerkupud, epimeediumid, kõrvikpriimulad. Hakkab tekkima esimesi ebakohti, sest osad kullerkupud ei tea kui kõrgeks nad peaks täpselt kasvama ja sellest on palju jama, sest kõige lihtsam on ju lamanduda.
Vihmaperiood tekitab massilise tigude invasiooni. Umbrohi ummistab kõik taimevabad kohad ja sellega peab esimest korda lausa võitlema hakkama.
Suvi.
Iirised. Sajab küll jätkuvalt iga natukese aja tagant, kuid nii võimsaid iiriseid pole meil varem olnud. Üldse on kogu aed nagu dzungel. Peale iiriseid alustavad ebajasmiinid ja kuigi neid on ainult kolm, ei saa neid mitte märkimata jätta, sest jasmiinide lõhn ja valevus varjutab mõneks ajaks kõik. Jasmiinidega enam-vähem ühel ajal õitseb ka jaapani sirel. Ülejäänud aed on džunglistunud, ruumi ei ole ja külas käies hoidun hoolega hamsterdamast.
Südasuvi.
See kuulub liiliatele. Kogupauk on võimas. Kuna liiliad kasvavad meie kandis justnagu iseenesest, siis tekkis vajadus neile teine peenar veel teha. Ja sel suvel olid nad kõik täies ilus juba ka näha. Kuigi kevadsuvised pikad vihmad tekitasid liiliate hulgas mõningaid anomaaliaid ning sellist liiliakukkede armeed pole ka varem näinud. Neid on ikka väga palju ära nopitud. Nii vastseid kui mardikaid endid. Algab põud.
Hilissuvi.
Põud jätkub. Veel on puhkemata viimased liiliad, täies õies on astilbed, alustavad floksid ja siilkübarad. See suvi oli meie aia astilbedele väga vilets. Paistab, et ei taha nad liigniiskust ega ka ka liig kuiva. Eriti nirud on valged sordid. Ka floksid ei ole kuigi rõõmsa väljanägemisega, välja arvatud vana hea `Helmi Puur`.
Siilkübarad seevastu on olukorraga ülimalt rahul. Puha rõõm ja õitseng vaatab vastu. Eraldi tahaksin peatuda ka neljal päevaliilial. Kuigi "päevaliiliaid me ei kasvata", on mõni neist ka minu kaleda hinge põhjani ära pehmitanud ja hoolimata ruumipuudusest troonivad spetsiaalselt neile eraldatud kohtadel `Thin Man`, `Spinnaker`ja `Skinwalker`. `Chicago Sunrise` kasvab küll õunapuu taga kuid tal jagub karismat sealtki välja paista.
Aga jätkub liiliate paraadi teine osa: See on Loreto.

African Queen

Royal Gold

Pink Perfection

Shocking?

Võimas 1.80 kõrge, hurmava lõhnaga liilia, kelle nimesilt on kadunud. Palun nimeabi.

Muidu nii kaunis Crossover kannatas õiedefektide all.

Bright Diamond koos angervaks raudrohuga.

Sweet Surrender

Päevaliilia Chicago Sunrise

Thin Man

Skinwalker

Spinnaker

Kui kaunite õite juurest teistsuguste aiaelanike juurde minna, siis on "minu väike veidrus" saavutanud lõppkõrguse mis on umbes kaks ja pool meetrit, ning kasvatab seemneid.