Kuna mu auto on minuga viimaks nõus ka pikemaid sõite tegema, siis tühjendasin natuke oma peenraid ja sättisin laupäeval peale päevaleitsakut Milda poole teele.
Milda aed polnuks nagu üldse põuas olnud. Lopsakus, värskus ja millised päevaliiliad! Juba foorumis oli juttu, et selle aasta kliima olla päevaliiliatele hästi mõjunud, kuid oma nelja suhteliselt noore puhmiku pealt ei osanud nagu midagi vaadata.
Aga Milda päevaliiliad vääriksid eraldi blogipostitust koos illustratsioonidega. Nii ilusad, veatud ja õisi täis olid nad. Tundus nagu poleks poolvarjulisele savimullaga aiale põud üldse mingi probleem. Äädikapuu hakkas iseäranis silma, oli tohutu selle aasta juurdekasvuga ja õisi täis.
Koju sõites ei olnud pagasnik mitte tühi vaid seal loksus kolm väärtuslikku kotti hästilaagerdanud tahke maasikatoiduga. Küll aednikud juba teavad mis hea on.:)
Ja kuna ma sel suvel taimepoodidesse polegi sattunud, siis käisin pühapäeval üle hulga aja ka Kristiine Aianduskeskuses. Oijeerumsinajeerum!:D
Kui kevadel nägin Kristiines positiivseid muutusi, siis nüüd oli pilt veelgi parem. Sellest kohast on saanud minusuguste kiviktaimlafännide ideaalmaastik, ehk unistuste aiapood.:)
Muidugi oli seal palju ka huvitavate nimede ja välimusega hostasid, priimulaid, siilkübaraid, helmikpööriseid ja muid püsikuid, ning roose, roose, roose, roose...roose. Rääkimata okaspuude ja muude puude - põõsaste valikust. Aga kiviktaimla- ja alpitaimede osas võttis sõnatuks küll. Seal oli isegi mägisibulaid! ja otse loomulikult igasugused nõmmkannid, mägikannid, kukeharjad, kivirikud, nelgiliigid-sordid, kevadikud, nõmm-liivateed ja palju muud.
Ilusad tugevad taimed, nimesildid kenasti potis olemas ja see sortide-liikide valik...Wau!:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
poolsavimaa peab isegi päikese käes päris kaua vastu ja kasvatab oma rinnal lillelapsukesi :D räägi ära, mis Kristiinest ära tassisisd :D
ReplyDeleteMeie poolsavimaa:), eriti need osad, mis veel ka multši all, kasvatab ka põuaga korralikku rohelust.
ReplyDeleteAga ekspeditsioonisaak huvitab mindki
Ma olen terve juulikuu päris eeskujulikul taimedieedil olnud, mõned Inglismaalt ja Tii juurest toodud nutsakad välja arvata. Aga homme olen lubanud Lepiku-Mardile kaupa viima minna ja karta on, et terve nahaga ehk tühja pagasiruumiga ma sealt ei pääse...
ReplyDeleteSilma hakkasid varretu nelk, punane ja valge nõmmenelk, üldse igasugused nelgid, paar hostat, vastaklehine kivirik, hatune nõmmkann (keda ma ikka veel kodustada loodan) ja kaks helmikpöörist, aga kuna hetkel pole aias kohta ja pole ka uudismaa harimise aega, siis niisama seisma neid ei osta ei tahtnud. Vaatab, ehk on septembri algus aja ja ruumi poolest õnnekam.:)
ReplyDeletemm, aga nimekiri ilmselt soovitutest sai pikk nii pikk?!
ReplyDeletemnjaa, oleks tahtnud sinuga selle reisi kaasa teha, (ohates vasakule)
ReplyDeleteSee on see soovide jäävuse seadus: Nimekiri on pöördvõrdeline aia mahuga - mida vähem ruumi, seda rohkem soove päevakorrale kerkib.:)
ReplyDelete