Nädal täis

Ühe töörutiini vahel süllekukkunud vaba nädalaga võib imesid korda saata, aga eile tundsin, et vedru käis nüüd maha. Panin uue lõime peale ja muud ei teinudki. Noh, selle peale läks kah oma viis tundi ära.
Sass on õppinud äratama. Õues hakkab umbes poole kuue paiku valgeks minema ja millalgi sel ajal algas piiramistegevus. Keegi pistis pea jalgade poolt teki alla ja lõi kõvasti nurru. Jalad ei ärganud. Siis prooviti "sõnajalatrikki". Kui Sass päeval sõnajala juurde kummutile hüppab, siis hakkab kohe susse lendama ja näugam on õppinud seda ära kasutama tähelepanu endale tõmbamiseks. Ei mingeid susse ega ergastunud perenaisi ning kass ronis pettunult sõnajala juurest maha. Viimane abinõu oli ikkagi üks kirglik karvane põsepai ja see ajas perenaise juba itsitama. Noh, mis unest seal enam...
Eile hommikul oli nõrkenud metskits naabrite aias. Loom oli terve, aga täieliku kurnatuse piiril, sest lihtsalt lamas lumel meist 3 meetri kaugusel. Kui porgandeid pakkusime, siis tõusis püsti ja põgenes, aga mitte kaugele. Aia mõiste on kõrge lume tõttu mõttetuks osutunud, ta lihtsalt astus üle aia ja läks järgmiste naabrite kuuri.
"Haha, omikust, siin naabrinaine, kuule, sul on kits kuuris!" ".....!!!! MI-MIDA?"