Naistepäev

Naistepäev seostub minu jaoks raudselt laussula ja vinges päikses auravate lumeväljadega. Sellisena on märtsi algus millalgi vanadest aegadest mällu kinnistunud ja selle meelepildiga saab siis alati võrreldud, et kas on või ei ole. Loomulikult ei ole. Tänapäeva talved lõpevad järsult. Ei mingit nädalatepikkust turvasula. Täna on pakane, väänab või miinus 20, järgmisel nädalal on varjus pluss 12 ja kasvata endale kasvõi lestad. Sest kõik, mis peab ära sulama, see sulab ahvikiirusel kohe ära.
Naistepäev seostub alati ka lillelõhnaga. Pean tunnistama, et ma ei ole peale Räpinat enam normaalne, sest saades kingiks mõne huvitava värviga roosi, tekkib hasart, et kuidas talle juuri alla kasvatada. Praegu on kaks oranzi juurutamisel ja eilsetele imekaunistele roosadele tahaks ka tulevikku päikse, liblikate ja elusa tuuleõhu keskel.