Kits kuuris

Juhtusin esmaspäeva hommikul koos naabrinaisega tööle minema ja loomulikult tuli jutuks metskits. "Läks ta metsa jee," ütles naabrinaine kurvalt. "Meie kuuris elab nüüd."
Tööl lõin salatimeistri prügikasti laiali ja korjasin pakkeplastiku vahelt kena paar kilo närtsinud hiina kapsast, porgandiotsi, kapsasüdamikke. Viisin kohe ära ka. Mida talle ometi veel sööta? Õunapuid?:)
Aga jah, kits kuuris. Omamoodi imeline.
Kari pidi käima teisega öösiti läbi kuuriukse "rääkimas". Naabrite metsapoolne aiajupp on üsna katkine ja ühest kohast pääseb läbi. Hommikuti on jäljed lume peal näha.
Pererahvas arvas, et kui nädalakese toibutada, siis ehk paraneb ka väljaväänatud jalg. Kompamisel selgunud, et luu katki ei ole.
Loom on küll metsik, kuid saab kuidagi aru, et halba ei soovita ja kui peremees talle süüa viib, siis on täiesti rahulik. Nägin ka ise üle ukse, kuidas sokuke kuuri nurgas lamas. Pea muidugi valvsalt püsti.
Täna on jälle päikest! Varjus on pluss viis kraadi. Kaif!:)