Märtsine

Päikest on olnud pea terve nädala. Koos sooja tuulega riivivad nad üsna jõudsasti hangede küürusid madalamaks. Kõik mis ära sulab, viib tuul minema. Kõige meeldivam moodus, kuidas kõik need tagaaias magavad lumehobused võiksid ilma veeuputust korraldamata põhjamaale sattuda.
Mõtlen sügavaid suvemõtteid sellest kuidas meie aed sellel aastal valmis teha ja tipin ühe käega teksti. Teise käega tuleb maha libisemast hoida minu õlgadel uinunud "boakest". Niuks!:):):) Boake on pehme, karvane, soe ja koriseb natuke. Kipun heldima. Ka boad seedivad, mida siin ikka.:)
Mõne aja pärast tüdib Sass huvitavas kohas magamisest ja otsustab ärgata. Nurrub kõrva, teeb põsega ühele poole pikki paisid ja teisele poole ka. Lidun oma veidra ratsanikuga külmkapi juurde ja võtan külmkapist Sassi süldi. Kass peab saama parimat mis on!
Kummaline. Millegipärast on mul kergeid kahtlusi, et kassipoeg on kellegi endale "ümber sõrme" keeranud.:)