Ilmajaama poolt heldelt lubatud plusskraadid on täitsa alles (kontrollisin kohe hommikul esimese asjana, õues on + 1,5) ja akna taga ootavad valkjashallid lumemüürid tulikuuma päikest. Mõistan küll, et täiesti vastutustundetu on manada, aga ta, sunnik, võiks ikka lausa ühe päevaga ära sulada. Ilmselt on minus talletunud mõni soojalembeste esivanemate geen (umbes Aafrika kandist) ja rikub mu elu. Võiks ju...panna ennast sobivalt riidesse ja minna...haha, kuskile faking sumpama, einoh, TÄNAN väga!
Kuigi...sulailmad on tekitanud mõningase metsahuvi ja selle nimel võiksin lausa lumes sumpamise suhtes mööndusi teha...nii umbes nädala pärast, siis kui seda paska vähemaks on sulanud.
Kasside lapsepõlv kestab neli kuud. Peale seda keeratakse kraan (piima-) kinni ja antakse käpaga molli (otsesemat vihjet polegi olemas). Väike üritab ikka veel nägu teha, et see on mäng ja emme kasutas ehk mõnd karmimat võtet, aga lõpuks tuleb nördinud mustnägu ikka meie juurde, muljub end üldse mitte kassikujulisse prakku kahe voodis raamatut lugeva poku vahel ja hakkab (aga mul on pohhui! ilmel) nurru lööma.
Isase kassi elu meie kandis ei ole kerge. Sassi isa on aeg-ajalt näha olnud lõhkitõmmatud kasukaga mööda minemas. Kas on kehv kakleja või annavad meie kvartali poisid talle mitmekesi peksa?
Esimesed taimed on üleval. Ärgu ainult küsitagu mis need olla võiks.
Saturday, March 20, 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment