Kell on alles pool seitse hommikul kuid päike juba tõuseb metsa tagant. Kaif!:)
Tuli pliidi all hubiseb mõnusasti ja soe krae mu õlgadel lööb lõppematult nurru. Teen päevaplaani, et mis ja mida. Nädala plaan on kuhjaga täis küll, aga uue lõime peaks ikka peale panema. Ja metsa võiks täna minna. Kummikutega loomulikult, sest lumi on muutunud vesiseks teraliseks mõttetuseks, mida aias näiteks ilmselt tasapisi kuni jaanipäevani veel kuskil leidub. Lumemäed on jäätunud ja suured. Aga kõik mis seni sulanud, on kadunud märkamatult maasse, õhku, ära.Kaif!:)
Meie mesilased tegid kevadlennu ära siis kui Pokumees nädala algul lennulaudasid ümber läks keerama. Kõik olid elus ja hakatuseks sai Poku kurja pere käest kohe ka viis nõela. Mesiniku elu on ilus ja valus. Puhastuslendu oleks tahtnud isegi näha. Oli olnud võimas vaatepilt - kuuest tarust järgemööda. Ja tohutult tegi rõõmu, et kõik pered elasid selle ränga talve üle.
Naabri mesilased tegid puhastuslennu alles eile. Mnjah, Saku on jahe koht. Isegi mesilased hakkavad hiljem lendama.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment