Alates laupäevast on maa üle kallatud päikese õnnistusega. Peale vihmast sügist ja lumist talve paistab see nähtus nagu lausa eraldi aastaajana. Aga nii on. Päeval on soojematel päevadel varjus 14 kraadi ja päikse käes võib lausa toariietes kulgeda...mõnda aega, sest tuul on veel jahe. Igal ööl on 2,5 kraadi külma ja päiksetõusud on imelised.
Ilus kevad. Liiga ilus. Ega see ikka heaga ei lõpe. Kusagil eespool, näiteks mai alguses ootab kindlasti veel paar lumepilve pihku itsitades oma järjekorda. Ja mõni ilge kevadtorm jne. Mitte, et ma oleksin mingi pessimist ve. Aga liiga ilus, et jätkuda suveni, haha, meie kliimas.
Peenardele veel ei pääse, aga teen vaikselt äärtelt monitooringuid, kael õieli ja eemaldan kuuseoksi külmaõrnadelt isenditelt. Leviisiast oli eile üluhea meel. Ta nägi kevadel veel parem välja kui sügisel ja tuuled, vihmad, külmad, lumed ei olnud talle midagi teinud. Sama hästi paistab olema talvitunud hiina emajuur. Aga kas aniisi-hiidiisop elas talve üle? Mida arvab kõigest sellest budleia ja kas minu "lavendlilagendikust" saab enam elulooma?
Pühapäeval kondasime Lapsega staadioni juures ja nägime kahte konna, kes paistsid olevat otsustanud oma saatused ühendada. Emane oli suur, paks ja aeglane, sest tema seljas maotas tema isand. Konnade seks. Isane ratsutab niikaua oma südamedaami seljas kaasa kuni too leiab sobiva lombi, kuhu kudeda. Siis lisab isane koele ka oma panuse. Aga seni "sadulas".
Eriti liigutav oli see, et meeskonn oli emase rinnal on "sõrmed" nn seongusse pannud, et kindlamini seljas püsiks.
Vaatasime, et ühel pool on raudtee, teises küljes staadion ja kolmandas suunas liigveest pungil jõgi, et kuhu siis nagu minek, noored?
Korjasin paarikese üles ja viisin üle raudtee ühte tõeliselt hubasesse kraavi. Kaks kalameest silla juures seirasid mu teekonda huvitatud pilkudega ja üks tõusis lausa püsti, et paremini näha kui ma konnad vette lasin. Muig, ega alati ei olegi hea teada, mida naised käes kannavad.:)
No comments:
Post a Comment