Kus tuleb võtta kassid kaenlasse ja minna loomakliinikusse. Jumalad näevad, kuidas ei tahaks. Aga 4 korda aastas kassipojadraamat on palju. Ja seda ka ei tahaks, et Sassist samasugune lõhkikistud kasukaga külakakleja saab nagu tema isa. Niisiis, tuleb minna.
Kevad on täies hoos, mülgas tagaaias on tahenenud ja esimesed hostad küünitavad ninaotsi mullast välja.
Viali priimula kustus talvesse, aedsalvei ja lavendel vaaguvad hinge. See talv praakis meie aedadest välja kõik liiga lõunamaise. Zen-zen-i ellujäämises kahtlen samuti. Ta lasi juba sügisel solvunult "suled" maha. Nii nõme on, et ravimtaimede puhul võib igalt poolt lugeda millisel moel neid tarbima peaks, aga kuidas neid kasvatada või kohelda, selle kohta ei sõnagi. Eriti käib see just zen-zen-i kohta.
Uus õuesillutis õigustas endale pandud ootusi ja hoidis eesõue porivaba. Ja ausalt, mulle näib, et ka liiva tuleb vähem tuppa. Samas aga on fenku (feng-shui) koledasti paigast ära ja vaade kipub ülikiviseks. Mõtlesin, mis oleks kui kivipragudesse istutada lisaks nõmme-liivateele ka scillat. Sobiks ka hanejalakesed ja veel mõned vitaalsed kivitaimed, mis koera territooriumil ellu jääksid. Loogiliselt lähenedes tahaks loota, et ka see kohmakas loom vaatab kuhu astub ja ringi tormates püüab ikka kivi peale mitte kiviprakku astuda. Hmh...ma loodan, eeldan, oletan...olemata selles sugugi kindel. Aga katsetamata ju teada ei saa.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment