Kevad murrab täiega. Aia ääres puhkesid eile õide sinililled ja rammusast kompostmullast võrsunud jurakad lillad krookused näevad äärmiselt eksootilised välja.
Üldises mõttes on aed ikka täitsa pooleli, aga räägivad, et ega siis kingsepal ei saagi kunagi korralikke kingi olema. :)
Üks asi on surmkindel - koera poole peal tuleb kohe asuda kibuvitste kaitsele. Elevant on elevant ja eriti nutuseks kisub asi siis kui elevant kibuvitste jaoks ehitatud latrisse ronib...et sealt naabrite aeda vahtida ja nende kassi sõimata. Aga kurat võtku, selle takistamiseks ma tolle kibuvitsamüüri ehitasingi. Aednik versus õuekoer - igavene vastuolu, muuseas. Ja mulle näib, et ma teen selle elektrikarjuse triki ükskord ära.
Täna hommikul oli 6 kraadi külma.
Kassid kibelesid kangesti õue põit kergendama, aga kui rõduust praotasin, siis põrkuti ukse pealt tagasi nagu oleks sein vastas olnud. Nüüd kükitavad mõlemad, jalad ristis ja silmad pungis, kiiktooli all ja ootavad millal päike tõuseb. Ei ole kerge kellelgi.:)
Eile käisin mõõtsin naabrinaise aia üle. Oligi nii nagu olin arvanud. See iidvana plaan ei vasta üldse praegusele seisule. Tõmban täna mõõdud suurele paberile ja aretan siis edasi. Vaat mida on Futud nõus ilusate vaadete nimel kõike tegema.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Süda läks kohe soojaks..aednik versus koerad...irw Tuttav teema.
ReplyDeleteaga mina tegingi selle elektrikarjuse triki ära. Vedasin ümber lillepeenra nii kümmekond meetrit karjusetraati ja panin tiksutaja ka külge. Kumbki iirike sai nii laksu kui ka kontrolllaksu (nad kohe ei uskunudki) .Nädala kuulasid veel tiksumist ja nüüd on ainult tokkide vahele tõmmatud tavaline nöör neile vaieldamatuks autoriteediks.
Võin paariks nädalaks inventari laenata:)