Hostaworld

Vaja ju kohe varakevadel hoolsalt rohima kukkuda. Umbrohi oli tänu pehmele talve algusele (oktoober, november, detsember) saanud peenras vohama hakata. Oktoobri alguses rohisin viimast korda, et nüüd võiks juba hooaja lõpp küll olla. Ei olnud veel mitte.
Aprillis paistis lillepeenar pehme nagu puder ja sinna võis rohima minnes kuni pahkluuni sisse vajuda. Poril balanseerimiseks kasutasin astekive, mida siia-sinna sai asetatud (enne hoolikalt läbi mõeldes, et ega selle koha peal mõnda hostat ei kasva, sest hostad tulevad alles maikuus maa seest välja). Mälu pettis ja ma panin oma lemmikule kivi pähe. Mai lõpu poole oli mõistatus majas: Kus on hosta `Night Before Cristmas`? Hostad niisama ei hävi, sest külm neid ei võta ja haigusi, millest kevadel enam ei ärka, neil ka pole.
Nojah, õnneks otsustasin üleeile siis kivi alla ka vaadata. Seal ta oli. Lumivalge, väeti ja piitsjas, aga ikkagi elus. Täna oli pilt natuke lohutavam, paistab et jääb ellu. Leht on hakanud arenema. Jube lugu. Sel sügisel tähistan hostade kasvukohad korralike tähistega, et mitte sama "ämbrit" korrata.
Ja hostadest veel. Eestlane ei pea hostast eriti lugu. "Ah, need lehed ja mingi veike õieräbu!" on hostaküsimuse kohta tavaline reageering. OK.
Aga olles hostanägijaks saanud märkan ma sel suvel ka lihtsates aedades hostasid. Tegemist on enamasti kolme liigiga. Kõige laiemalt on levinud lainjas hosta (lainjad valgekirjud lehed, poolkõrge), teisel kohal on kähar hosta (teritunud tipuga suur roheline leht, valge leheäär) ning kolmandana heleroheliste suurte lehtedega kahes toonis rohelisega kirjuks "pintseldunud" väga ilus hosta. Tahaks välja uurida, kes see võiks olla. Ostsin Balti jaama turult 10 krooniga (!!!) endale ka selle hosta taime.
Omamoodi eksootiline oli see taimemüük seal küll.:)
Letil olid väljas hästi laialt levinud stagnaaja aedade taimeliigid: suur karikakar, roosa, punane ja valge astilbe, margareetad, aed-meelespead, punane tulp ja poeedinartsissid. Taimed olid välja kaevatud ja juured puhtaks pestud. Müüdi kilekotis, mille põhjas ka veidi vett. Täitsa omapärane.:) Kaua niisugune suur taim veest ei ela ja säherduse pesemise ning jälle uue istutuskohaga kohanemise shokk on kindlasti suurem kui koos mullaga potis müües. Ainuke pluss asja juures oli odav hind ning ostja võis läbi kilekoti veenduda, et juur on ideaalselt terve ja tugev.
Sellegipoolest ei anna mulle rahu, mis selle hosta nimi on?