Püksistumine

See oli väga ammu kui ma välja minnes kandsin seelikut - umbes aasta tagasi. Aga millal sai viimati kantud kleiti? :)
Too päev hakkab vajuma küll ajahämarusse. Ja sestap tulid eile mõned tublid naised kokku...et täitsa vabatahtikult kanda jälle kleiti või mõnd muud väga naiselikku riietust. Kleidikandmise päeva lõpetas hubane jutuõhtu ümmarguse laua taga.
Aga tavaelus...jah, ma nimetaksin seda püksistumiseks.
Oma kontoritöö perioodil (12 aastat) põrkasin vähemalt paar korda aastas kummalisele probleemile: Riidepoodides oli saada väga suures valikus naiste pikki pükse, aga normaalset hästiistuvat pikka seelikut kostüümijaki juurde oli väga raske leida. Pani imestama, aga eriliselt ma selle üle tollal pead ei murdnud. Viimased viis aastat, kus ka minust on saanud normaalne naine (kannan 364 päeva aastas teksaseid, sest need on mugavad), ei ole ma kordagi ei kleidi, seeliku ega kostüümijaki järele puudust tundnud.
Aga vahel on jumala tore tippida ebaratsionaalsetel kontsadel ning kanda pärleid ja käekotti. Ic, küll võttis aega, et kogu promenaadiks vajalik inventar majapidamisest üles leida.:)