Pistoksaaeg

Naabri heleõhuline kontpuu pistis oma oksad jaanipäeva paiku läbi aia, vaatas mulle otsa ja ütles:"Ma võiksin ka sinu aias kasvada. Näiteks!"
Ei, jumal hoidku, mis saab minul selle vastu ometigi olla.:)
Tegin täna kaks pistoksakasti turba-mulla segu täis, panin juurduma mõne kontpuutüki, kaks amuuri sirelit, ilusat lõhnavat heleroosat topeltõielist sirelit, jaanipäeva roosibuketi roose ja lähiajal veel igasugu muid asju ka. Katsin kasti vana kilega ja jään ootama. Augustis on näha kes saab juured alla ja kes ei saa. Sest kaks kuud võtab see aega.
Tahan ahtalehist hõbepuud, parukapuud, mägi-võlupõõsast ja toompihlakaid ka proovida juurutada.
Ja rattasõidule mõtlen. Et enne (ja ka pärast) matka tuleb teha trenni. Et järgmisel matkal ei peaks punastama mägedest ülesaamise pärast ja nii edasi.:)