"Linnahaljastuse objektide hävingu põhjustajaiks on kõige tihemini inimtekkeline faktor," ütleb haljastuse konspekt. Ma täiendaks pisut. Eksisteerivad veel ka koeratekkeline ja kassitekkeline faktor.
Tarvitses mul vaid naabrinaise aed ette võtta kui justnagu maa alt ilmusid sinna ka seni verandal sügavalt maganud Muri ja Sass...ei, pigem nagu edevad tüütud uudishimulikud Mõhk ja Tölpa, kes nuuskisid väljapuhastatud naadijuurikates, pidasid teiste murul maha teeseldud kakluse, ronisid õunapuude otsas, et sealt mind krabada kui ma mööda läksin ja andsid iga liigutusega märku rõõmsast ootusest. Igatahes on teil, põrsad, täna tüng, sest siia me auke ei kraabi ning te võite rahus minna ja edasi põõnata.
Eellooks niipalju, et kui ma taimevahetuse käigus saadud ligi kahtekümmend taksonit maha istutasin, siis sebisid mu ümber kogu aeg kaks õhinas kassi. Ilmselt olid nad arvamusel, et see nii paljude aukude kaevamise värk on kuidagi seotud mingite pissi-kaka mängudega ja et see on väga tore. Veel enam - nad otsustasid ise ka kaasa lüüa. Sest kuidas teisiti mõista järgnevat? Mina istutan halli käokanni maha, siis ilmub Muri, väänutab mänguliselt pead, kraabib väga kelmikal ilmel minu sõnatu hämmelduse saatel halli käokanni kõrvale augu ja situb sinna korraliku plönni(!) Auku kinni ajada ma tal juba enam ei lasknud vaid tegin seda ise nii, et käokann oma kohale jäi. Samas sain ma ka aru, miks mõned värskelt istutatud taimed aias varem loojakarja olid läinud. Eriti kahju oli mugul-askleepjase külvist, mis ilmselt ka sama sja käigus jõhkralt laiali kraabiti. Hahaa, panid plönni maha, rohkem sul pole, saatsin ma eemalekõndivat kassi parastava pilguga. Tal oli küll. Järgmise augu õõnestas maadam kukeharjade vahele, siristas selle täis ja oli jälle õnnelik. Peale seda lüket hakkasin ma iga taime peale istutamist kohe kastma, sest mine isahane tea. Sassil oli ju veel ka potil käimata. Pori hoidis sitturid eemal, aga siis lipati niisama ringi ja hoiti silm peal kuhu uusi asju istutati, et seda märgistamise asja võibolla hiljem toimetada kui muld kuivem. Ma pole kunagi nii hoolsalt kastekannuga ringi käinud kui sel kevadel
Friday, June 11, 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment