Eile nõustus Tibu sööma kolm kildu liha ja jätkas siis paastu. Õhtul ilmus ta kapi tagant pesast välja ja kõndis kangetel jalgadel otsivalt toas ringi. Lõpuks kobis voodi alla magama. See oli hea märk. Kui kass hakkab magamiseks huvitavaid kohti otsima (kassirahva üks põhilisemaid meelelahutusi), siis tunneb ta juba elu vastu huvi.
Täna hommikul tuli patsient koos minuga kööki ja vihjas kogu olekuga, et "võiks midagi põske pista". Nüüd ei ole enam kahtlust, et Tibu saab terveks. Iseasi kuidas see kogetud valu ja vaev olemusele mõjub. Endise rõõmurulli asemel on meil kodus praegu väga vana ja väga tõsiste silmadega kass.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment