Püsivateks väärtusteks viimasel ajal on lauspilvitus (oskad lugu pidada kui päike korraks kasvõi servakest näitab), jätkuv majanduslik ikaldus (sellesse ei sure, õpetab kokkuhoidu ja muid tarkusi), aias meelisklemine ja lemmikute ümbert väiksemategi umbrohuliblede väljakiskumine on asendunud hoopis kartoteegis tuhnimisega ja selle korrastamisega. Ja aeg voolab. Esialgu vaikselt ja aeglaselt. Kõigest ainult jõulude poole.
Kevadeni on veel väga pikk maa. Kõige suurem püsiväärtus on üks korralik talv - mis taltsutab lõputud tatised viirused, kustutab kasvuhoone - kedriklesta ja teiste satikate kolooniad avamaal, likvideerib võõralt maalt sissetoodud hellikud peenral ja laseb metsal ennast loomulikul teel röövikutest puhastada. Palju lund ja pakast, kõik on korras, nii peabki. Elame ju põhjamaal.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment