Kuigi seni on kõik olnud neetult sümpaatne (kõige kõvem öökülm miinus neli), viitab üha napimaks muutuv päevavalgus paratamatult lähenevale pimeduseajale. Muidugi ei peaks hakkama talve paratamatu tuleku osas ette virisema, aga paraku pole miski inimlik ka mulle võõras.
Vaba nädalaga jõudis teha palju. Aed on talveks valmis seatud, peenrapõhi võimaluste piirideni tühjaks tehtud, lõviosa kaltsust värvitud, lõim keritud jne jne.
Punase tekini ma kahjuks veel ei jõudnud, sest seekord sain raamatukogust äsjailmunud ulmeka. "Leek sügaviku kohal", Vernon Vinge ja olin kolm viimast päeva sügavas "raamatuaugus". Üle hulga aja üks väga hea ja äärmiselt laia haardega tehniliselt hästi läbimõeldud ulmekas. Üllatas siiralt, et selles vallas on veel midagi nii põrutavat võimalik valmis sepitseda, sest seni ei paistnud Iain Banksile vastast olevat. Tõeline ulmefriigi maiuspala.:)
Aias enam imesid ei juhtu. Punane roos on eelmise talve vintsutustest kosunud ja valmis sebinud esimese õie. Kannikesed vihjavad endiselt oma üleplaaniliste õienuppudega liiga soojale sügisele, jaapani ohakas ponnistab samuti õienupu osas, aga ma väga kahtlen. Samuti madalad astrid. Ligi kuu aega õienuppudena vegeteerida, huvitav kas lava, kui niisugune, muudaks selles osas midagi? Kevadel oleks selles hea rediseid ja basiilikut kasvatada, suvel istutaks sinna mõne hilise õitseja.
Ja veel - hoolimata väga väikesest aiast hakkab kujunema mõte mõne õunapuu istutamisest. Kusjuures peamiselt kui vaadete varjajatena, kellelt võiks kunagi hiljem ka pisut saaki saada.
Üks peaks paiknema hollandi jalaka koha peal, kuid paar meetrit siseaia pool. Nüüd on selge, et hollandi jalakas jääb kääbuspuuks ja seetõttu oleks vaja ühte meeldivalt tiheda võraga õunapuud, mis varjaks vaate naabri akendele.
Teine õunapuu võiks paikneda koeramaja ees asuvas sillutises, kus ta varjaks kasvades mõningal määral teise naabri eesaia ja kolmas võiks kasvada värava kõrval.
Sass on õppinud uusi trikke. Toasolijate tähelepanu äratamiseks hüppab ta täies pikkuses üles ja patsab laiaks sirutatud käpataldrikuga vastu klaasi kusagil selles kõrguses kus võiks olla link (kui seal oleks link). Teine trikk seisneb eriliselt ulakal ilmel kõigi nelja jalaga vastu klaasi hüppamises mitte kõige puhtamate käppadega. Ma ei ole kunagi täheldanud, et paduväärikas maadam Muri pojale oleks midagi säärast õpetanud. :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment