Esimene öökülm

Väga soe sügis. Täna hommikul oli esimene märkimisväärne öökülm, mida meie kraadiklaas fikseerinud. Miinus 1,5.
Eks näis, kelle võtab, kelle jätab.
Madalad astrid on täies õieehtes ja see on omamoodi haruldane elamus, sest nad ei ole ligi kaks aastat õitsenud. Kõige ilusam on topeltõieline elektrisinine `Lady in Blue` ja ega teisedki dekoratiivsuselt alla jää. Mingi kala on selle lille õievärviga, mida mul ei õnnestu mitte kuidagi fotokasse püüda. Erk kordumatu elektrilillasinine, mida fotokas keeldub uskumast (ei ole olemas!) ja annab lihtsa lilla. Tänan, aga see pole ju see.
Haruldane on ka tõik, et haruline lursslill on jõudnud ära õitseda. Täitsa lõpuni. Peaksin uurima, äkki jõudsid isegi mõned seemned valmida. Varasemad sügised on on olnud karmimad.
Hosta `Lady Isobel Barnett` lehed on endiselt rohelised ja läikivad, kuid paar alumist lehte näitavad kolletumise algust. Peale jaheduse ja vihmade eksisteerib vist ka bioloogiline kell, mis ütleb, et meil oli siin kena küll, aga varsti on aeg suled maha lasta.
Topeltõieline anemoon on teinud õienupu ja kõik mis aias vähegi värvuda saab, on värvunud. Hoolimata tühjadest mulkudest ja segadusest on omamoodi isegi praegu ilus.
Ja hommikud on toredad.:)
Lähen rõdule ja hõikan. Kohe kostab väikeste käppade padinat ja kohale kappab Härra Tibu, rõõmust pulbitsev nagu hele hommik ise.
Lasen ta sisse ja saan otse madalstardist õlule nurruva pehme krae, mis ümber kaela liibub ja üritab mind kukil võimeldes köögi poole juhtida, eriti sinna külmkapi suunas.:)
Läheme, võtame konservi, krae haagib ennast lahti ja siirdub tankima. Rituaali lõpp. Päev on alanud.