Sügis

Öökülm ei ole ikka veel küüsi rohelusse löönud. Tõepoolest soe sügis.
Tänav on endiselt üles kaevatud ja objektile tööle minnes tuleb rehade, kivide ja taimedega alguses balanseerida libedal maasäärel sügava kanjoni kohal ja siis muljuda ennast läbi vana sireli, et jõuda viimaks tänava lõpus seisva autoni, sest muid variante lihtsalt ei ole. Suhtun nagu musta huumorisse ja mida muud targemat ikka.
No kuidas ei ole huumor kui eile selgus, et klaver on tõepoolest omanikku vahetanud.:)
Oli megasuur rõõm, aga oli ka mõlemapoolne kerge kimbatus, et kuidas me saaksime selle neile ulatada ja kuidas nad selle võiksid autoni viia? Ehk siis mööda millist olematut teed pidi? Nüüd lükkus operatsioon ühe mõistliku nädala võrra edasi, ehk teetegijad liiguvad selle ajaga natukenegi meie poole ja väravani saab ka autoga ligi.
Päevad muutuvad lühemaks. Kell on kaheksa hommikul, kuid õues alles hahetab.
Kraadiklaas näitab 4,5 plussi.