Täna hommikul solises veel sümpaatsemalt, lausa kevade illusioon tekkis sellest magusast sulalumelõhnast, metsa mahlakast kohinast ja varese rõõmsast prääksatusest tamme otsas. Seisin tükk aega verandal ja laadisin sooja hommikuvihma pladina saatel kaamosest logisevaid akusid. Mõnusmõnusmõnus.:)
Taimedele see wärk nüüd küll hästi ei mõju, võin vaid ette kujutada, mida arvab jaanuarisulast maukleht või leviisiad. Aga ega aednik ilma muuta saa...isegi kui tahaks. Ei urgitsegi rohkem, muidu tuleb järsku välja, et kui pakasenupp minu käes oleks, siis tühjagi ma sellele üldse vajutaks. Never! :)
Eile võis ka uue aiahooaja avatuks lugeda, sest kui päeval taimepoodi
orhideemulla järgi läksin, siis komistasin kobedale catleyataimele, mis
oli just värskelt mahakantute pingile sattunud. Kuna catleya (liigina)
naudib dendroobiumi ja kuukingade kõrval võrdselt hästi meie toaolusid, siis
leidsin, et poleks paha kui seda lõhnavat imelille oleks rohkem kui üks. Õis peaks uuel olema sedakorda tumeroosa. Väga põnev.:)
Sedakorda oli meie tänava vesiseim aastavahetus, vihma sadas shampaklaasi ning ilutulestik meenutas tule ja vee võitlust moodsas animafilmis.
Ega muud kui HUA!:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment