Wednesday, April 25, 2012
911
Leidsin ta vihmaveetünnis ulpimas, kõtuke taeva poole ja tiivad vees heljumas. Kuidagi närune tunne oli vaadata kuidas ta seal...Võtsin uppunu kätte, uurisin, tundlad justnagu võdisenuks, keeleke oli suust pikalt väljas. Kuivatasin pabersalvrätiku nurgaga mutuka ära, keerasin ta paberil kõhuli päikselaiku ja hopaa! - keeleke tõmmati sisse ning tagumikust sutsas nõel salvrätikusse. Ilmselt näeb mesilasekoodeks ette, et kui sul on surmani halb olla, siis ära keera teist põske ette vaid võta ikka mõni veel teise ilma kaasa. Õhus levis mürgi ohtlikmagusat lõhna. Natuke veel paberi süstimist ja mumm tuli mõistuse juurde tagasi - korjas nõela tagumikku, ajas jalad alla ja hakkas esikoibadega kohmakalt märga kasukat rehitsema. Viisin ta õue tagasi ja panin taru ette krookuseõide.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment