Eile oli töine. Tühjendasin kibuvitsakasti vanast mullast, panin komposti asemele ja istutasin sinna väiksemakasvulisi põõsaid. Aias plaksatasid ükshaaval õisi lahti kevadmagun, kõrged priimulad, kevadadoonis ja vastaklehine kivikress (Aethionema oppositifolia). Midgi nii pisikest ja võluvat pole tükk aega näinud. Toredat mahelillat tooni õied, mille imetlemiseks peab toast luubi tooma.:)
Muus osas oli täiesti suvi. Kõik sumises, lõhnas, kasvas ja seda kõike silmitses ülevalt mõnusalt soe päike. Täna alustan kiviktaimla põhja rajamisega. Ja siis veel mõned väiksemad ümbertõstmised, et iirised saaks tagaaeda tulla. Nüüd hakkab juba ruumi tekkima.
Huvitav tähelepanek:)...ka kassid tunnevad oma pere auto ära. Tulin piki paralleeltänavat ja ei olnud jõudnud veel oma tänavasse keerata kui üle tee kiirustas tuttava kasukaga kass. Ise oli kangesti kahtlev ja vahtis selja taha. Kui üle tee sai ajas kaela pikaks ja jõllas veel hästi täpselt, et kes kabiinis on, siis pani hirmsa tinnaga kodu poole ja ootas mind laialt naeratades väravaposti otsas.
Täna on natuke vähem suvi...aga pole ilmal viga midagi...niisuke kena tinane taevas ja soe niiske linnulaulune hommik.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Minu kass jookseb alati autole vastu. Ja siis teeb vahel enda meelest võllanalja, mängides auto taga rattarööpas surnut :)
ReplyDeleteväga huvitav:)...kas ta püherdab või mismoodi...kas paneb päris silmad kinni ja liikumatu?
ReplyDelete