Täna öösel magasid kassid väljas. Muidugi olid need kaks omaarust hästi sõltumatut krõllsilma hommikul rõduukse taga söögijärjekorras ja öösel võis hõreda toakasukaga üsna jahe olla, aga vabadus maksab ka midagi.
Seni veel keegi köhima pole hakanud.
Eile päeval läks päris soojaks, oli 13,5 varjus, mummid siblisid krookustes ja me nägime kirjut liblikat ("Tule vaata teda ka, siis sul tuleb samasugune suvi.":)
Nende esimeste soojade päevadega hakkab maa niimoodi eriliselt magusalt lõhnama, see on maailma kõige parem lõhn!:)
Täna hommikul vara oli rõdul mahe laulev pimedus ja ikka see kevadise maailma mõnus lõhn. Igast kandist kostis sidinat-sädinat ja kui päris valgeks läks, alustasid kuldnokad oma pikki krudisevaid laulutiraade.
Aias helgivad esimesed värvilahmakad - krookuste erkkollane, helevalge ja lavendelsinine. Uskumatu, et olen nendest kui liigist siiamaani umbes sama külmalt mööda vaadanud nagu floksidest, murtudsüdametest ja idamagunatest.
Üks asi on paar-kolm õit mullast piilumas ja teine asi kui akna alt lahvatab maa seest pillavaid oivalisi värve. Tahan selle kevadise hunnitu nähtuse tulevikus massiliseks muuta.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment