Varahommik. Proua Muri kümbleb esimestes päikesekiirtes, teekann kahiseb pliidil, ees on pikad pühad.:)
Aednik minus mõtleb nimekirjale, mis sisaldab kõiki, kes jugapuule järele peavad teleporteeruma ja kõigile, kelle kolimine ka sellega servapidi seotud on ja sellele kuidas kõik hakkab välja nägema siis kui "Suur ränne" lõppenud on (millest loo moraal, et sibullilled peavad raudselt elama oma peenras, sest iial ei või teada, mis aednikule pähe tuleb).
Kui pikk ilukõneline mula ära jätta, on asja täpne nimi vaatesse trügiva taimelao likvideerimine.
Vahepeale peavad mahtuma veel bändika proov rahvatantsijatega, esimene taimevahetusretk ja rattaga peaks ka korra sõitma minema, sest on lausa patt, et uus kergliiklustee linnani ikka veel ära proovimata.
Sibullillede peenras on massiline liiliate tärkamine. Osadel on juba viie cm pikkused tõusmed. Omamoodi nagu inventuur ka, sest suvest mäletan, et ega tühje kohti eriti ei olnud. Praegu on.
Toas, potis on kaks poesibulat "African Queen", aga nad ei ole veel tärganud. Ma tahaksin, et mul oleks aafrika kuningannadest tihnik...ee...iirise- ja lavendlitihniku kõrval.:) Lavendel oli täitsa korralikult talvitunud ja nii sümpaatselt puitunud pässaka pärast ei peagi enam muretsema, ma lihtsalt vist harjumusest...
Päike tõuseb, tuleb imeilus päev.:)
No comments:
Post a Comment