Kõik oleks nagu juba olnud - öösel on 6-7 kraadi külma, päeval keevitab päike lund, aga kõike enne õhtut ikka ära ei jaksa sulatada, hommikune väljasõit on hämaras, kuid teel läheb juba valgeks, krookusepeenar sulas eile lumest välja, täna lähevad lahti `Pickwik` suured õied. Kolmnurkpeenar on ikka veel lume all...iirisepeenar samuti...varsti saab rohima hakata jne. Justnagu kaks kevadet.:)
Midagi seniproovimatut ka...
Lapsepõlve seiklusjuttude tegelased küpsetasid peale päevaseid ränki seiklusi laagrilõkke sütel bataate ja ma kujutasin ette, et need on midagi suurt mahlast ja kollast.
Eile kontrollimisel selgus, et tegu on tõesti üsna söödava asjaga, mis meenutab ühtviisi nii porgandit, kaalikat, kartulit ja kõrvitsat, kuid ilma nende iseloomulike maitsetega. Bataadil on täiesti oma maitse. Esmaproovimisel võib kartul uudistajale palju igavama mulje jätta, bataadil on rohkem maitseid, üldiselt nämma.:)
Kõige lihtsam viis neid valmistada on nad koorida, neljaks või kuueks lõigutada, peale riputada veidi soola ja ahjus võiga pool tundi küpsetada. Osad neist on seest valged, osad porgandikarva.
Peale küpsetamist selgus, et porgandikarva on kuidagi mahlasemad ja kalduvad konsistentsilt (mitte maitselt) samuti porgandi või kaalika poole, samas kui valged on hästi jahused ja kalduvad kartuli poole. Sümpaatsed juurikad igatahes.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment