Kevadpühad ja koerailm

Kuskil on mingid pühad ja kõmisevates kirikutes lausutakse suuri sõnu. Tegelikkuses on üks mõnus vaba päev sisetingimustes, sest väljas on tõeline koerailm. Sajab vihma, jääd ja lobjakat ja siis jälle vihma. Kõige keskel tantsib väga külm ja vinge tuul.
Aga sellest ei tahtnud ma rääkida. Hoopis kassidest tuleb juttu.
Kassid on selleks, et neid sasida, kuigi näib, et kassid ise nii ei arva. :)
Sasimise vältimiseks on nad välja töötanud lausa terve süsteemi. Lihtsamalt öeldes võib seda ka kohastumuseks nimetada. Proua Muril on oma naljad ja ta armastab inimesega suhelda küll...kuid ühe meetri kauguselt. Kui käe välja sirutad, siis saad aru, et kassi kasukani ei ulata, aga muidu on ta siinsamas, silm särab ja käpp mänguasju püüdmas.
Üldiselt on proua Muri lihtne praktiline naisterahvas ja peab inimesi ainult söögi, sooja toa pärast ja sellepärast, et nad talle vahel mängimiseks fooliumist kuulikesi veeretavad kui sigaigav on.
Härra Tibu suures ja soojas südames leidub ruumi ka mõnisngase kiindumuse jaoks. Kui pole kaua näinud, siis võib kindel olla, et saad endale "krae, kes on jällenägemise siiralt rõõmus" ja nurrub kasvõi nurrmootori paigast. Sasimise vastu pole tal ka midagi, kuid on momente kus ta tahab olla tõeliselt üksi. Näiteks nagu meie voodi jalutsis. Märkamatult on ta sinna endale pesakoha üürinud ja kasutab seda omaniku enesekindlusega.
Hops! Meie sabaga soojenduskott laekub oma pessa. "Oiii, kesse tuu-uli. Tiburull, tupsuke tu-uli." pööran talle koerusega segatud liialdatud tähelepanu. (Seda võib nimetada ka verbaalseks sasimiseks:) Härra Tibu katkestab oma õhtutualeti ja tal on selline nägu peas nagu oleksime hakkama saanud andestamatu taktitusega. Ta vaatab meile kordamööda väga tähelepanelikult silma sisse ja näinud seal ainult puhast koerust ja "mis ta selle peale teeb?" uudishimu, vuhiseb meie soojenduskott voodist vihaselt minema. Läheb istub solvunult kummuti otsa ja kui me teda edasi "tiburullitame", siis keerab veel demonstratiivselt selja ka. "Te olete nõmedad!"
Nüüd on aeg solvunud soojenduskott kapi otsast alla tuua, ära lohutada ja jalutsisse tagasi toppida. Narrida võib, aga igal huumoril on piir. (Noh, ütleme, et nüüd oleme ka tasa, sest kes hüppas päeval meie pealt mitu korda ülbelt kitse?)