Sulab, ei sula, tuleb, ei tule...Ikka jätkuvalt kevade ootuse lummas. Eile hommikul näitas kraadiklaas kõigest miinus 9 ja päeval oli tagaaias päiksekuumast totaalne sula. Selline, mis lume jämedat suhkut meenutavaks ebapüsivaks massiks teeb ja lume alla vee tekitab, mis omakorda ka juba maapinda sulatama tükib. Mummid koristavad taru ja loobivad laipu lennulauale, aga lendu pole veel läinud. Pole piisavalt palju sooja.
Päike kõrvetab juba kella seitsmest hommikul nagu tuline taaler kuid varjus on õhk külm. Jätkuvalt on meil need arktilised õhumassid.
Samas on aeglaselt sulamine omamoodi ka fenomen. Lumi lihtsalt aurab ära. Päeval on kõikjal sulavee loigud, kuid hommikuks kõik jälle täitsa kuiv.
Eile töölt tulles oli kõige esimene asi muidugi uustulnukate juurde leekida. Eks väike võdja ka sees, et ega nad viie reisipäevaga äkki päiksest võõrdunud pole. Panin ju päikselembesed aknalauale hommikuvalgust ahmama. Paistab, et ei olnud liig. Oldi sirutatud ja ringutatud. Mõnel paar millimeetrit juurdekasvu, mõnel mitu sentimeetrit. Epimeediumid ja pisiülane on enne lehtede lõplikku puhkemist ikka nii äravahetamiseni sarnased.
Täna varahommikul miinus 14.
Õhtul maja põhjaküljel miinus 0,5, lõunakaares laastav sula hangekülgedel. Võrkiiris `Alida`on välja sulanud. Ninakesed kenasti päikse poole püsti.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment