Veebruari alguse viirus on täiesti eriline frukt. Vaikselt nahistas ta meil terve kuu ja arvasin temaga kõik juba ühel pool olevat kui...
Eile sain ootamatult aru, et ma ei ole ikka veel maha jäetud. Seekord siis ka palavik koos suure köhaga. Vastik. Mitu korda võib ühte ja sama viirust maha tappa?
Virisen vaikselt, hingan aure, joon teed ja tunnen end suhteliselt mõttetuna. Ja seda kõike ajal kui väljas on märts! Ootasime ju ära! Oeh, aga mis hinnaga...*köhib nagu Kameeliadaam*
Igatahes basiilik on idanenud. Basiilik tõuseb alati esimesena. Sünnipäevakrüsanteemid kasvatavad juba potis uusi lehti ning nende tumerohelist elutahet on väga hea vaadata.
Väljas on väga valge. Terve eilse päeva sadas lund ja seda on aias ikka väga palju. Põlvepikkusi kanada kuuski päikse eest katta pole vaja, sest nad on lume all ja enamgi veel. Ilmselt tulebki kevad nii, et pakane, lumi ja muu kius kuni märtsi lõpuni ja siis kahekümnepügalane kraadipööre nagu ma vanadest aegadest mäletan - et õhtul miinus 15 ja hommikul pluss 5. Sest aprilli esimese veerandiga peab plats puhas olema ja kummaline - olenemata talve ilgusest või lume paksusest, alati on olnud ka.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Ju Sa ikka liiga vara arvasid, et need pisilased läinud on.
ReplyDeleteImelikus kohas elad. Mina ei saa küll väita, et pooleks aprilliks lumi kadunud on, meil on teda mõnikord veel mai lõpuski laiali tulnud pilduda. Aga võibolla elan hoopis mina imelikus kohas :)
Ma ei osanud lapsena tähelepanu pöörata, et kuidas olid lood lumeminekuga Kesk-Eesti kandis, kuid Harjumaal on nagu aamen kirikus - plats puhas esimese veerandiga. Nonde kahe kohutavalt lumerohke talvega vist lahkus lumi aiast kümnenda paiku, kuid lumevaeste talvede kevadetel olen käinud ühe päiksepaistelise kallaku juures sinililleseiret tegemas ja vahel on olnud 3-4 aprill ka mõni õieke juba lahti. Praegu on endal sinililled aias, et ei peaks metsi mööda otsimas käima.:) Siin nad muidugi nii vara ei puhke, pole kallakut ja ka istutuskoht on poolvarjus.
ReplyDelete