No ma tõesti olen.:)
Võtsin kuuskede esise poolvarjulise peenra ette. Liiga palju oli seal küsimusi, ebakohti ja isetulijaid. Hispaania ebahüatsint ei õitsenud sellepärast, et sibulad olid noored. Praegu võis neid maast võtta nagu kartuleid. Tõstsin natuke maapinda ja panin sibulad tagasi. Puhastasin peenraääre ussitatra salasepitsustest, mida oli terve ämbritäis (teadmiseks järgmistele ussitatra omanikele, et ilus, aga invasiivne).Teleportisin areaali ka paar kirjulehelist tiarelli. Oligi pool päeva läinud. Asja käigus leidsin peenrast neli käokanni poega, tundmatut päritolu karukellakülvi, mägisibulatrio, millest ma midagi ei teadnud ja maja kõige teravamad käärid. Mõni mõis...on hullematki leitud...
Sestap ongi, et kui midagi näib olevat kadunud, siis ei ole ta kadunud vaid on lihtsalt vales kohas. Head käärid, polnud isegi mitte rooste läinud.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment