Härra Tibu paistab paari päeva taguseid nõrkushetki häbenevat ja on sigakõva kass. Sest käpp on ära paranenud. Kutsumise peale vaadatakse ülbelt kaugusse ja oma pai võid sa endale...ja otse loomulikult ei maga kõvad kassid öösiti toas.
Suur heameel, et trauma ei olnud suur. Halvas leidub mõnevõrra ka head. Õues kulgeva kassi jaoks on iga selline äpakas kogemus. Sest taolisse situatsiooni sattumist viga saanud loom edaspidi väldib ja eeldusi kõrge vanuseni elada on rohkem.
Aga nii tore mõelda, et see kaugusse vaatav sõltumatu tõbras võib vahel ka diivanile prantsatada ja sekundipealt tõeliseks kaisukassiks muutuda. Muidugi siis kui härral selline tuju on. Praegu õnnistatakse armuliselt kõrvalpilguga ja vaadatakse kaugusse edasi,,,ja varblasi tamme otsas ja.
Hommikud on jahedad. Suve on jäänud veel loetud päevad...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment