Üks aasta võimsamaid aiandusüritusi. Paraku sattub ta alati sellisele strateegilisele moosikeedu-meevõtu ajale, et pole vahepeal kaks aastat saanud osaleda. See viga lihtsalt tuli sel aastal ära parandada. Aianduspäevade ajal tohib külastaja ka kollektsioonaeda kõndima minna ja see on suur magnet. Mind huvitas eelkõige mis on peale neid ränki talvi saanud arboreetrumi vihmavarjumändidest, kuidas elavad kõik need hõlmikpuud ja kui suureks on vahepeal kasvanud nutipõõsas jne jne.Lisaks veel need võimsad tagaaedade maastikud... Ja noh, muus osas lihtsalt silma nuumata, sest NB! Teiste aiad on alati huvitavad.
Ajalimiidi tõttu kiskus veidi kapakuks, aga põhilise jõudis ikka ära näha.
Nägin ära ka Thela pojenginimekirja, mis oli täiesti põrutavalt sordirikas.
Üldse oli taimemüük külluslik, kohtas üsna palju selliseid liike-sorte, mida suurtes taimepoodides iial ei leia (kuigi, mine tea, Juhani Puukool on viimasel suvel kõvasti sortimenti laiendanud ja Kristiine Aiandis leidis ka mida osta). Igatahes nägin esimest korda müügil piiskenelast...täitsa kümnete kaupa!:)...lätlastel olid kolmeeurosed tõupuhtad värvilised siilkübarad ja helmikpöörised (muidugi olid nende taimepotid paksult Osmocoti täis topitud, aga no mis teha, nüüd peavad need hellitatud taimed meie aia lihtsa mullaga kohanema hakkama:).
Saime just enne vihma kõik ära nähtud ja shopatud ja autosse. Siis tuli hull padukas.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment