Härra Tibu on kusagil oma seikluste käigus endale viga teinud ja lonkab tugevalt vasakut esikäppa. Tavaliselt müdistavad kassid juba aovalges veranda ukse taga ja nõuavad hommikueinet, aga täna oli Proua Muri üksi. Ja kui meie esinurrurit ka tunde hiljem kusagil näha polnud, siis ma läksin ikka täitsa närvi. Lõpuks oli reläks - ta tuli liibates lõuna paiku, kuukas kõhu täis ja vajus patjade vahele ära nagu poleks midagi viga. Pealtnäha kuskilt midagi katki ei ole, paistes ka mitte, klaasikildu ka ei näinud, aga ega väga uurida ei lasta. Mure kohe.
Aga muidu oli päris hää aiaga kahekesi olla. Kuna see tänane simmanilt kojujäämine oli puhtalt kassiroju pärast ja kõik hädapärased istutused ja poputused olid puhkuse lõpupäevadeks ära tehtud, siis nakitsesin niisama väikeste asjade kallal. Lõikasin astelpaju, tegin pisirohimisi (mikroskoopiliste umbrohtude väljaurgitsemine pisikeste aarete lehtede vahelt), korjasin sigisibula staadiumis liiliapojukesi pottidesse ja tegin mulda. Eelmise aasta kompostihunnik oli kenasti ära kõdunenud ja kui natuke sõeluda, siis sai sealt ideaalset kerget mulda. Kui enam ei viitsinud, siis lugesin jutukat. Tõeline puhkuse viimane päev.:)
Ja üle hulga aja üks hea raamat, mida ka siinkohal tutvustada võtan.
Tegu on vene autori Viktor Pelevini värske teosega "Libalooma Püha Raamat". Äärmiselt nauditav, stiilne, vaimukas ja vaheda huumoriga pikitud minajutustus iidsest olevusest - libarebasest, kes näeb välja nagu teismeline tütarlaps. Tema nimi on A Huli (Moskvas elades kasutab ta arusaamatuste vältimiseks valenimesid) ning ta teenib elatist prostituudina. Kõik on väga kena kuni A Huli kohtub KGB-s töötava libahundiga, kellele libarebase "sabanõidus" (seni tarvitses libarebasel klientide juuresolekul vaid oma mentaalse antennina toimiv saba tõsta kui mehed hakkasid lihalikul kujul läbi elama mahlaseid pettekujutelmi) üldsemitte korda ei lähe ja kes asub reaalselt asja kallale. Tuhandete aastate jooksul esimest korda süütuse kaotanud libarebase ja libahundi vahel hakkab hargnema omapärane armulugu, mis seguneb rabavalt vaimuka sarkasmiga tänapäeva elust-olust nii venemaal kui mujal maailmas. Üle hulga aja üks selline raamat, et peaks lausa koju ostma.
Sunday, August 5, 2012
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment