Väikesed rõõmud

Eile oli rattal koju tulles kuidagi ebanormaalselt hea minek. Ei pidanud üldse pingutama, isegi need paar väikest tõusu Järvevana teel olid täiesti olematud. Asjale sain pihta kui esimest vastutulijat nägin. Rassis hullult vändata, endal ninasõõrmed vastutuulest puhevil. :)
Tugev taganttuul on ikka tõeline jalgratturi õnnistus. Sellist pole mul selle tee peal veel ette tulnud. Kuigi vahepeal pidi kolmes kohas veidi ka ratta kõrval vantsima, jõudsin koju tunni ja 15 minutiga. Kui teed oleks korras, kui Järvevana tunnel oleks rattaga läbitav, kui poleks takistusi ja teetöid...ja taganttuulega, loomulikult:)...siis peaks tunniga linnast koju saama. Teoreetiliselt.
Aga lootust on, sest Männikul asuva maailma kõige auklikuma teejupi remont on käima läinud ja Järvevana suurtööd jõudnud haljastuse faasi.
Aias on praegu suhteliselt vaikne. Suured kollased trompetliiliad lõpetavad õitsemist, on flokside ja päevaliiliate aeg. Kuna meil on ainult kaks kõrget floksi ja ühesugused päevaliiliad on juba ära läinud, siis midagi massilist ei toimu. Ruulivad päevakübarad, monardad, liatrised, kobarpead, lavendlid, kukeharjad, hostad ja ka sügisheleenium hakkab ükshaaval õisi lahti tegema.
Varsti saab uue kodu leidnud puhmikute arvelt ruumi ja siis võib natuke jälle asju ümber tõsta. Ikka Vaate suunas.:)
Järgmine kevadsuvisügis tuleb jälle põnev, sest õisi näitavad kõik need uued priimulad (niidu-, roosa, terve bande kõrgeid ja kõrvikuid, peajas, erinevaid värve hambulislehiseid, Tiibeti, ehmes-, beesi, korea, viali), kes vahepeal aeda on tulnud, uued sibullilled ja iirised, kes selleks ajaks õiejõuliseks peaks olema kasvanud, ning võimaliku vaate tekkimine ka roosipeenrasse. Praegu on kõik pargi- ja roniroosid veel noored ning kipuvad mühinal edenenud asparaaguse ja monarda varju jääma.
Neli suve tagasi mõeldud mõte hakkab saama teoks ja kenasti ka kõik pildimaterjalina üles võetud. Aga mõte ise oli umbes selline, et noor aed loksub paika umbes viiendaks suveks...et siis järgmiseks. Võib reaalne olla küll, sest tuliseid soove on üsna vähe järele jäänud.
Ja kui ma nüüd järele mõtlen, siis peale paari koerahamba, valge kõrvikpriimula, hosta `Gypsy Rose ja kirjulehelise heliopsise ei oskagi midagi rohkem välja mõelda.