Lähenev september

Vastutuulega eile koju sõites enam ei punninud vaid võtsin lõdvalt. Panin teise käigu ja sõitsin nagu turist. Vaatasin lilli ja. Korra küll veidi kihvatas kui rulluisutaja mööda läks. :) Ees oli ikka suhteliselt ühtlane õhupadi. Katsetasin mõrult, et kui suur see tuulesurve siis õige ka on. Sirgel teel võtsin hoo üles ja lasin vabalt minna, ratas jäi üsna varsti seisma. Taganttuulega oleks pool kilomeetrit vuhisenud. Nõmee!
Lõpuks keerasin üldse metsa ja läksin marju sööma. See oli tark tegu. Ennast saiaks sõitnud januse teelise jaoks maitsesid need suured ja mahlased toompihlakad nagu ambroosia. Millegipärast värvivad nad suud ja kodus tuvastati kohe, et siis millega ma see pool tundi kojusõidu kestel tegelenud olin.:)
Taimetandril on suhteliselt vaikne, õhtuti kiikan ikka kõigi nende vabade kohtade poole peenardes, aga pole olnud mahti ümberistutustega tegeleda. Vahepeal tuli 6 itaalia ebahüatsindi sibulat, need panin küll kohe maha. Pildimaterjali uurides paistis, et ega nad väga hispaania ebahüatsindist ei erinegi, aga näha oleks ikka põnev.
Aias hakkavad õitsema hilised hostad: `Ginko Craig`, `Guacamole` jne`. Cherry-Berry` noore taime üksainumas kirsipunane õievars on ikka pilkupüüdev küll. Vaikselt hakkavad avanema klassikalised lillad krüsanteemid, madalad astrid. Minu ainuke aedfloks `Helmi Puur` paistab olevat hilisemat sorti, sest veel ta ei õitse. Päevakübarad, monardad, liatrised ja siilkübarad on täies hoos. Karvane kõreliilia jugapuu all viskab muudkui kõrgust ja mulle hakkab tunduma, et oleks kena epimeediumid ja kanada metspipar temast eemale viia...selline loom! Tal olid hästi kummalised iluskoledad õied. Põnev oleks teda massiliselt õitsemas näha.
Alanud on mesilaste söötmise aeg. Magusad õhtud siirupipoti kõrval...