Maikuised lemmikud

See on vullrohi. Tema noored võrsed on peaaegu mustad. Üks sümpaatsemaid kevadlilli, kes õitseb enne tulpe.

Naabrinaise aiast pärinev kleidisameti karva priimula. Suurema laiguna on see sügavpunane peenras võimas.

Paar aastat tagasi naistepäevaks tulnud tulp. Viimse kui leheotsakeseni elegantne.

Mulle meeldib tema omamaakeelne nimi `Röte Klokke`, mis ei tähenda muud kui punast kella. Karukellad on tõesti võrratud!:)

 Kõrvikpriimulaime. Sebida valmis selline õis! Ja veel kõigi nende vahaste varjunditega...Ootan põnevusega millised on kahe veel puhkemata kõrvikpriimula õied.

Rossi mukdeenia `Karasuba`on igas kasvufaasis vaatamist väärt.

Suureõielised puhast tooni priimulad annavad peenrasse mahedaid pastelseid laike.

Narmaline linnupiim. Kui seda peaks kusagil veel ka roosal kujul leiduma, siis on minul ikka täielik BLING!!!:)

Roosilõhnalise kuldjuure juurel on tõepoolest roosi lõhn. Aga tal on ka muid väärtusi - näiteks kogu oma ärkveloleku kestel näeb ta väga hea välja.
Kevadmagun õitses nii ruttu ära, et ma ei jõudnud fotokatki välja võtta.:) Noh, kui aus olla, siis olid sel ajal suured ümberistutused ja mida sa mullaste kätega ikka pildistad. Ongi hea kui ka järgmine aasta saab kellestki portreeseinale miskit üles panna.
Väikesed kollased metstulbid kolisin esiukse kõrvale ebajasmiini alla. Nad jõuavad seal tulevikus just enne lehtimist ära õitseda.
Peale vihma ei julge paraadpeenart enam endise jõhkrusega rohida, sest kui pattu tunnistada, siis olen sinna vähemalt kolme iluduse seemneid poetanud, kõikvõimalike liiliate sigisibulatest rääkimata. Ja nüüd on käes. Kui teaks kelle taimed...Kaheldava dzefersoonia omi ei saa nii palju olla. Igatahes, põnev, mis sealt siis lõpuks tuleb. Võimalik, et kollane emajuur.
Ohtraks sigijaks tituleeritud mesiputk ilmutas oma esimese järeltulija neljandal kevadel. Ausõna, ma ei ole ta tarikaid maha lõiganud. Nüüd ma saan selle lõhnava kapsa taime näol eesaeda kolida, sest vana isend on nii sügava juurega, et teda enam liigutada ei saa.