Suve tunnused

Leitsakulised pärastlõunad, äiksekärgatused, ööbikud ja mee voolamine aasadelt tarusse viitavad ilmselgelt suvele kuigi meil kestab veel endiselt kõige ilusam aastaaeg - kevad. Hommikud on tiined hiirekõrvust, õiearoomist ja magusast udust, mis tuleb soost. Seesinane kevad on aedniku silmade läbi üks huvitavamaid kevadeid, sest esmaõitsejaid oli palju ja esmakordselt nõnda külluslikult õitsejaid samuti. Ka sääsed on selleaastase kevade igati heaks tunnistanud ja õhtuti toob õueõhk neid kohale lausa tonnide viisi. 
Eile tänumeeles taimevahetusest saabudes asusin uusi aardeid maha istutama. Ei OLE VÕIMALIK keskenduda vaba koha otsimisele, sabaga vehkimisele ja juba põkkunud sääskede mahalöömisele! Ja siis veel see Härra Tibu, kes ka omal moel suhelda tahtis (seltskondlik augukraapimine peenrasse minu istutusaugu lähedale ja sinna soristamine). Ning ma ei saa väita, et kogu see kasside ja sääskede segatants mind närviliseks ei teinud, kuid viimaks olid kõik uued lemmikud oma kohad leidnud ning ma võisin viimaks tuppa minna ja õhtule jääda.
Nüüd on veel kahe hea taimesõbra vastuvisiidid (sest kuidas muidu saaks aeda ruumi!:), ise teha üks ostureis ning siis võib rahus kiiktooli viskuda ja hakata iiriste õitsemist ootama.