Wednesday, May 2, 2012

Potipõld.

Kogemus on näidanud, et kui kevadel poest liiliasibulaid osta ja nad potti panna, siis peaks seda tegema märtsi algul. Sibulad peavad olema pakendis elumärke näitava pungakesega ja juured võiks ka olla enam-vähem. Eelmine kevad olid mai lõpus kõik potiliiliad õites. Juuni keskel istutasin nad ettevaatlikult peenrasse ja sellega see ebareeglipärane liiliate istutamine lõppeski. Edukalt. Sel aastal panin liilia potti aprilli algul. Näib, et see oli kuidagi hilja või olid seekordsed sibulad aeglasemad. Aga kuna kuu aja möödudes pealseid ei ilmunud, siis otsustasin sibulad päris maha istutada. Õues kasvavate liiliate pealsed olid osad juba 10 cm pikkused, need aga polnud veel mullast väljagi tulnud. Olgu siis juba algusest peale oma õiges elemendis, mis neid ikka potitada.  Läksidki eile peenrasse. Nujah, mängida ju võib, aga liiliasibulate istutamiseks on õige aeg ikka sügisel.:)
Topeltõieliste priimulate külvist tuli üks taim. Istutasin ta eraldi potti päris mulla sisse.
Tiibeti priimulaid on kaks taime ja Viali priimulaid mitukümmend. Panen iga põõsa alla paar-kolm tükki, ehk elab siis mõni kamp vahelduse mõttes ka talve üle.
Väärisdendroobium kasvatas ühe noore võsu ja vanale varrele keiki (õhujuured all) millel näib olevat kaks pirakat õit. Esimene avaneb ilmselt juba täna. Uued õied ei ole enam lumivalged vaid õielehtede äär on õrnalt lillaga ääristatud. Ma ei tea kas kogu see wärk on väärisdendroobiumi juures normaalne käitumine.
Dendrobium kingianum õitseb samuti, aga uued õiekobarad on suured ja neid on kõigest viis. Ilmselt peab ta seda loomulikumaks kui üleni väikeste õitega kaetud olla. Ja ikka see oivaline lõhn! Võrratu nagu peenim parfüüm.
Gladioolid tahavad suuremasse potti. Nii võimsaid gladioole polegi varem olnud. Õuetingimustes nad kuidagi vinduvad ja vinduvad ja vinduvad kuni tuleb õideminemise aeg. Aga toas on nad nagu mets. Olgu siis seekord sedapidi, et liiliametsa asemel gladioolimets.
Suurte ümberistutuste käigus kaotasin aias ära roosaõielise piibelehe ja ahtalehise ängelheina. Jama kohe. Loodan väga, et ma neist päris üle ei sõitnud ja nad kuskilt ikka veel nina välja pistavad.

No comments:

Post a Comment