Üldiselt hakkab sellest vihmajutust mingi jaanilaupäeva müüt saama - Jaanilaupäev olla niisuke päev, et siis alati sajab ja lausa raadiost öeldi eile maha, et 20 aastat on järjest jaaniõhtud vihmased olnud. No hallooo!!!
Hmh...või oli tegu mingi sellise eestlastele omase rahvaliku nähtusega umbes nagu loitsimise või või ebausuga, mille juured sügavamal ja hämaramas kui keegi mäletadagi maldab...
Kui minevikku kõndida, siis on neid ilusa ilmaga jaanipäevi ikka väga palju olnud...mäletan ühte rattamatka piki mereääri ja läbi Vihterpalu metsade, mis sattus jaanilaupäevale. Äärmiselt päikseline päev lõppes sooja sumeda suveõhtuga.
Lõime laagri üles keset metsa, jaanitasime, no ei sadanud. Ainuke nuhtlus olid suured ja näljased laane sääsed, kes polnud kaua-kaua kedagi söödavat näinud.
Meenub veel üks jaanipäev - 2009 suvest, mis sai peetud meie õues. Ilusale ilmale järgnes klaari taevaga selge õhtu. Plaanisime alguses isegi jaaniusse otsima minna, aga või siis vanad inimesed (noh, mina ja veel mõned...:) viitsisid peale kolme õlut ja pimedat enam kastesesse rohtu kahlama minna.
Eelmise aasta Jaanipäev oli Lilka juures suure lõkke ääres, kus meite bänd esimest korda avalikkuse ees pille proovis. Avalikkus suhtus positiivse uudishimuga (mõned möödaminejad ronisid aia peale, et mis wärk? ja viskasid sealt isegi natuke näppu:). Naabrid kuulasid muheledes, et kas ikka on päris või...Oli-oli.:)
Aga ma pidin ju ilmast rääkima...niisiis, palavale rannailmale järgnes soe õhtu, mis ööseks moondus merelt kohale roninud külmaks uduks. Vihma EI tulnud. Sääski oli nagu putru.
Ja eile...loomulikult ei sadanud. Oli lihtsalt kõle läänetuul, mis ööseks taeva pilvituks pühkis.
Aga ilus jaan oli tuulest hoolimata. Palju-palju pillimängu nagu ikka ja üle hulga aja oli ka kaugema nurga inemesi tule ääres näha.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment