Lastele on lubatud

Kui mesilane sünnib, ehk siis kärjekannust välja ronib, on ta oma olemuselt täiskasvanud mesilastest selgelt eristatav. Noored mesimummid on aeglase liikumisega, kuidagi naiivsed (mõistuslik putukas võib endale lubada lapsepõlves olla naiivne, onju :), kipuvad kõike uudistama jne. Tore on kui see uus mesilane mesiniku karvasele käele sattub. Esimese asjana hakatakse karvust sikutama. Posserdab käe peal ja katkub nii, et ikka kohe tunda. Võimalik, et mingi instinkt "korda luua", a la "misse olgu, isegi käima ei mahu siin".:)
Noorte mesilaste ülesanne tarus ongi koristamine, vaklade eest hoolitsemine, vajaliku temperatuuri hoidmine, kärgede meisterdamine, vaha tootmine, propolisega vajalike kohtade kinnimätsimine, ühesõnaga - tagala.
Kui juhtub olema ilus ilm ja lennukoolita noori on tarru kogunenud paras ports, siis tulevad nad oma esimesele lennule. See näeb peaaegu nii välja nagu hakkaksid mesilased peret heitma. Tarust paiskub korraga välja sadu mesilasi ja algab lennupillerkaat. Väga palju mesilasi ühekorraga õhus, kes teevad suuremaid ja väiksemaid ringe, kaari ja kaheksaid. Kukuvad kohmakalt rohtu, puhkavad veidi ja lähevad jälle. Kui kogemata nende teele sattuda, siis võib mesilased selga ja pähe saada, sest noored ei oska veel inimesest mööda lennata vaid maanduvad siia ja sinna. Tuiavad veidi ja lähevad jälle oma lennuharjutusi tegema. Loodus on nutikas. Kui need väiksed totud ühekaupa maailma hakkaks avastama, siis oleks mesilasesööjail lihtne neid ära noppida. Aga kui õhk mesipuu ees lausa kihab, läheb kiskjal raskeks ühele keskenduda. Eks katsu kedagi püüda, kui õhus on korraga näiteks tuhat liikuvat objekti.
Vahel tuleb meevõtmise ajal koos kärgedega tarust kaasa ka mõni noor mesilane. Ilmselt on jäänud kärjekannu põhja poleerima ja pole märganud, et kärg välja võeti. Mesinik võtab noore inseneri näpu peale ja viib tagaaeda kollaste tarusse. Kollaste turvad on lävepakul kenasti kõik reas, tagumikud püsti, aga väike hall mesilane marsib nende vahelt takistamata läbi. Karm kaitsemeeskond ei pilguta silmagi, sest lastele on lubatud.
Kui see oleks olnud täiskasvanud mesilane, siis kargaks nad talle kallale, klobiks läbi ja viskaks rohtu, sest võõraid tarru ei lasta.