Ma ütleks, et on soojemaid ilmu olnud. Mõõduka tuulega on säärane leitsak üsna ok. Küll aga mitte loomadele. Koer otsib jahedamaid kohti ja kaevab enda jaoks maasse "jahutusauke".
Kassid magavad tavalisest rohkem ja otsivad mõne sellise koha, kuhu saaks soovitavalt terve pinnalaotuse vastu jahedat maad litsuda.
Aga sellega on vist jälle nii, et üks talub palavust ikka paremini kui teine. Välimuse pealt on see hästi näha, sest söögikordade ajaks ilmuvad nad täpselt kohale nagu kaks šveitsi pankurit. Proua Muri on ilmselt lõunamaisemate geenidega, sest teda palavus nii väga ei häiri. Silm särab, karv läigib. Sevastu Härra Tibu paistab olevat põhjamaine mees ja tema välimusest võib ühtteist välja lugeda küll. Tavaliselt nii hoolikalt puhtaks klanitud noorsand hakkab palavatel päevadel meenutama hukkaläinud peiarit, kes kortsunud frakis ja närbunud nelgiga nööpaugus kuskil jumalteabmis oblikate vahel ärganud ning nälja sunnil nüüd avaliku supiköögi poole suundub. Karv lahti, palg tolmune ja nina lurisemas (nohu ka teisel).
Palavus sigitab sääski. Aed on sedavõrd kasvanud, et verandatrepilt avaneb nüüd "vaade", mida peaks olema ilusatel suveõhtutel hea nautida, aga võta näpust! Kui pikemaks vahtima jääd, süüakse lihtsalt ära. Aga muidu on mõnna, verandaposti embav lõhnav kuslapuu õigustab oma nime. Õhtuti on tema ööviiuli aroomi meenutavat lõhna kaugele tunda. Suvi on mõnna!:)
Futuland
Futuland
No comments:
Post a Comment