Andsin ära mõned juba äraproovitud asjad ja sain juurde uusi. Aed ei tarvitse olla kummist, peab lihtsalt natuke siit ja sealt õgvendama, mõnest asjast loobuma ja siis on jälle ruumi. :)
Juurde tulid Farreri kuldjuur, nüüd lõpuks ka see õige Middendorffi päevaliilia (eelmine osutus kogemata kombel päevaliilia Stella de Oro`ks), sümpaatne mätas kuldlauku, suur tugev taim kollast ängelheina, tume kellukas (tõeliselt võluv massiliselt õitsevana) ning praktilise poole pealt veidi sõstraid, vaarikaid ja must aroonia. Nii, et ma ei pea enam punastama küsimuse peale "Sul EI OLEGI musta arooniat!?!" Nüüd ta igatahes ON. Aroonial on ikka väga ilus sügisvärv.
Ja neile kahele vaarikale on ka juba koht olemas. Hmh...või ikka on mul kummist aed....:)
Padupalavus hakkab veidi taanduma, kuid kastmisest loobuda ei saa. Muld on liiga kuiv.
Nägin ka kollase ängelheina õitsevana ära. Äärmiselt hurmav asi. Nagu helekollane pilv õhus heljumas. Lõhnav, muide.
Astilbed alustavad ükshaaval õitsemist. Järgmised on liiliad. ning ka enamus päevaliiliaid peaks sel suvel õie ära näitama. Kõige rohkem huvitab mind `Bela Lugosi` õis. Et kas tõesti sinine nagu mõnedel fotodel paistab? Nojah, eks ikka pigem lilla.
Ja ülejäänud viie nimetu hulgas võiks ju ometi ka mõni valge olla. Ehk mul vedas.:)
Monday, July 4, 2011
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment