Kesksuvine kokkuvõte

Suvi on olnud vihma ja sooja poolest armuline, ning kurdlehise kibuvitsa hekk kogub tuure. Teadmiseks, et mingeid moosimarju selliselt hekilt hakkab saama alles kolmandal suvel. Esimene suvi oli ellujäämine, teine suvi juurte ja võsude kasvatamine ja alles kolmas suvi marjad. Kahjuks on koer heki omapoolsele otsale jõudnud juba midagi inetut teha, sest seal on nüüd mulk. Panin koeratõkke ja ootan kannatlikult, millal mulk võsusid täis kasvab.
Ka värava juures näärelehise roosi istikud on viimaks kasvama läinud ja ei vaja enam lisaturgutamist.
Astelpajusid peab vist lõikama hakkama, eriti isast. Hakkavad juba puude mõõtu võtma.
Võimalik, et äädikapuu on rõdutrepil aia arengu teemadel peetud vestlustest üht-teist õppinud ja tõdenud, et kui ta veel pirtsutab, siis võetakse ta maha ja pannakse võsust uus taim kasvama. Sellel suvel ei ole lehed kordagi kollaseks läinud ja õied jäid ka peale.
Tegelikult on asi vist selles, et põuad on sel suvel olnud põgusad ja pinnas ei ole jõudnud põhjani läbi kuivada. Räägitagu mis tahes, aga äädikapuu ei talu põuda.
Jaapani ebaküdoonial on mammud küljes. Kokku lugenud ei ole, aga kindlasti mitte üle kümne. Sellest tegelikult piisab, et prooviks keeta natuke ebaküdooniatsatnit.
Hostad on kõik väga ilusad ja aina ilusamaks lähevad. Hosta kohta kehtib reegel: mida vanem puhmik, seda võimsam ja kaunim.
Esimene gladiool näitab värve. See peaks pildi järgi olema jumalik punane, aga kokkuvolditud õiehõlm paistab olema hoopis niisugune hästi tume. Nu näis palju originaal ka pildile vastab.:)
Seemnest kasvatatud kipslill avas esimened õied. Tühjagi ta on roosa ja topeltõieline, nagu seemnepaki pilt vihjas. Täitsa tavaline aus kipslill - valge, ühekordne, väikseõieline.
Seemnest kasvatatud lavendel maja taga tunneb ennast hästi ja kujuneb vaikselt väikeseks põlvekõrguseks siniste õitega tihnikuks. Palun, lastagu sellel kohal endale meeldida. Eemaldan kõik talle näkku ja kukile kasvavad neitsikummelid ja muu mudru, sest siin valitsegu lavendel.
Deutsia sel suvel ei õitsenud, aga sellest pole midagi. Mulle meeldivad need väga pikad uued võsud, mis teatavad, et sellel taimel on jõuline juur ja järgmine aasta on põõsas paksult õites.
Anomaalse pojengi poeg kasvatas suure lopsaka lehe, mis umbes nädal tagasi ümber kukkus.
Varremädanik. Masendav. Kaevasin ta välja, panin potti ja hoian eritähelepanu all. Ta oli ikka liiga väeti, et üksinda teiste suurte pojengidega peenrasse jätta.
Loodan väga, et temast saab veel asja.
Harilik ebajasmiin `Compacta`on moodustanud kolmandaks suveks kohutavalt sümpaatse lehekuhila, mis laieneb ja kõrgeneb tasakesi. Tema rohelise "seeliku" serva all on igal oksal väikesed narmasjuured. Väga ilus imepõõsas.
Viinamari valmistab hoolega umbes ämbritäit saaki. Aitan igati kaasa - panin sõnnikut, näpistan vesivõsusid, kastan korralikult.
Iirised on kenasti oma järgmise suve elukohas juurduma hakanud. Eriti suuremad ja vitaalsemad risoomid, kellel juba keskel uus lehtki kasvatatud. Ainult üks neist näeb niimoodi välja, et talle vist see kolimine ei meeldinud. `Gold Saule` on tema nimi.
Ega ma muud teha ei saa kui kasta ja oodata.
Kahkjas iiris on uuel elukohal kosuma hakanud. Näis, et alumine peenar oli tema jaoks siiski liiga niiske. Vanale valgele sobib küll, aga sordiiirised on pepsimad. Kaalun ka kahe sel suvel mitte õitsenud risoomipesa kuivemasse kohta kolimist. Augustini on õnneks veel aega.
Kuusehekk on kasvanud parajasti nii kõrgeks, et nüüd on aeg latvu kärpida. Tegin seda esimest korda juunis.
Kuuri kõrvale tühja kohta tõstetud kõrged (1.50)jaapani enelad on paika jäänud ja üks avas isegi oma napi õiekribu (pistoksataimede kolmanda suve kohta väga hea saavutus:)
Kolm pistoksaroosi läksid utiili, sest kasvatasid roomavaid võsusid ja ühekordseid imelikke õisi. Ma võtsin võsu ju pargiroosidelt, mitte koerkibuvitsalt.
Tundmatu ja huvitava põõsa pistoks läks kastis hallitama, üldse, on tänavu mingi jama. Tõstsin ta peenrasse ja panin kaitseks kummuli purgi. Ühe uue leheroseti on kasvatanud, ehk saab veel midagi päästa. Elus on ka tervelehise elulõnga üks pistoks.
Täna on rehepapi päev. Päris küpse tunne võib 30 kraadise kuumaga 110 kraadise ahjuga ühes ruumis olla. Loodan tuulevinule ja suurte puude varjule jõe ääres.